Paraolümpial korjab medaleid 84 aastaks vangi mõistetud mees

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sebastian Rodriguez (vasakul).
Sebastian Rodriguez (vasakul). Foto: SCANPIX

Londoni paraolümpiamängude üks vastuolulisemaid võistlejaid on Hispaania ujuja Sebastian Rodriguez. 55-aastane mees jahib Londonist oma 13. medalit, mis tõstaks ta paraolümpia suurkujude sekka. Sportlikke saavutusi varjutab aga asjaolu, et tegelikult peaks Rodriguez hoopis trellide taga 84-aastast vanglakaristust kandma.

Rodriguez mõisteti vangi 1985. aastal süüdistatuna kuulumises Grapo nimelisse vasakäärmuslikku rühmitusse, mis tappis ärimehe Rafael Padura. Vanglas alustas hispaanlane aga näljastreiki, mis kestis 432 päeva ja muutis ta lõpuks jalgadest halvatuks. 1994. aastal vabastati mees seetõttu vanglast ja viie aasta eest otsustas Hispaania valitsus ohvri omaste protestidest hoolimata talle armu anda. Padura omaste sõnul pole Rodriguez kordagi oma teo pärast kahetsust ilmutanud.

Paraolümpia korraldajatele valetas Rodriguez seejuures, et sai autoavariis vigastada. Kui tema vale pärast Sydney mängudel võidetud viite kuldmedalit avalikuks tuli, kutsuti avalikkuses olümpiakomiteed üles temalt medaleid ära võtma, kuid ametnikud leidsid, et formaalselt pole Rodriguez ühtegi reeglit rikkunud. Ateenast ja Pekingist noppis hispaanlane seejärel veel seitse medalit ning on neil Londonis lisanud kaks hõbedat, viimati 200 meetri vabaujumises.

55-aastane Rodriguez, kes võistleb veel ka 4x100 meetri teateujumises ja 100 meetri vabaujumises, ei soovi oma minevikku meenutada. «Mis oli, see oli. Pole mõtet mind tümitada, see ei muuda enam midagi. Tahan edaspidi vaid spordile keskenduda,» kõlas tema vastu pärast Sydney mängudel puhkenud skandaali.

Rahvusvaheline paraolümpiakomitee nentis aga Sydney paljastuse järel, et temalt medalite ära võtmiseks puudub alus. «Kui me hakkame sportlasi nende poliitiliste, isiklik, moraalsete või usuliste veendumuste pärast karistama, satume silmitsi väga suurte probleemidega,» tunnistas komitee tookord.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles