Paraolümplaste keelatud võtted võivad olla üsna äärmuslikud – oma tulemuse parandamiseks vigastatakse end tahtlikult, keeratakse munandeid sõlme või lüüakse haamriga luid katki.
Petmised paraolümpial – intellektipuude teesklemine ja enesevigastamine
4. september 2012, 07:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autonoomne düsrefleksia ehk episoodiline hüpertensioon on tervisele ohtlik seisund, mille paraolümplased tekitavad enese tahtliku vigastamisega või valu tekitamisega. Vererõhu tõstmine aitab sportlase lihastesse rohkem hapnikku viia ja seeläbi lihastel kauem tööd teha. Kui tavainimestel ja ka paljudel paraolümplastel tõuseb vererõhk füüsilise pingutuse ajal loomulikult, siis seljaaju vigastuse korral see tihti nii ei ole. Seetõttu kutsuvadki sellise vigastusega paraolümplased oma tervist kahjustades vererõhu tõusu kunstlikult esile – valu nende keha ei tunne, küll aga reageerib traumale, mistõttu vererõhk tõuseb.
Ingliskeelne väljend «boosting» ehk tahtlik vererõhu ja pulsisageduse tõstmine võib aga lõppeda karmide tagajärgedega, nagu veresoonte lõhkemine või ajuinsult. Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee (IPC) keelas boosting’u 1994. aastal.
«Annan elektrišokke oma jalgadele või koguni munanditele,» ütles 36-aastane Kanada mägironija Brad Stanivsky BBC-le. Stanivsky on altpoolt vöökohta halvatud. «Sellise seisundi esilekutsumiseks on mitmeid viise. Sama tulemuse annab näiteks täis põis – kui hoiduda mitmeid tunde tualetti minemast ja kinnitada põiekateetrile klamber, annab see sama efekti.»
«Tean, et niisugune eksperimenteerimine võib halvasti lõppeda, kuid see annab tulemusi ja tasub end ära,» lisas Stanivsky.
Pekingi paraolümpiamängudel sportlaste seas IPC poolt läbiviidud uuringu andmeil kasutas boosting’ut koguni 17 protsenti vastanutest. Kõik positiivselt vastanud olid meessoost. Suurim osa selle keelatud võtte kasutajatest mängib ratastooli-ragbit, aga seda meetodit kasutavad tihti ka ratastoolimaratonis osalejad ja mitme teise ala sportlased.
Üks võimalus boosting’u-vastases võitluses oleks sportlaste puudeklassidesse jagamisel arvestada ka nende füsioloogilisi eripärasid nagu vererõhk. IPC meditsiiniosakonna juhi Peter Van de Vliet’ sõnul pole seda siiski plaanis. «Paraolümpial võetakse arvesse sportlaste neuromuskulaarseid eripärasid, mitte füsioloogilisi näitajaid, see läheks liiga keeruliseks,» ütles Van der Vliet.
Pekingi mängudel mõõdeti enne võistlust vererõhku 20 sportlasel, ent ühtegi kunstlikku vererõhu tõstmist ei tuvastatud. Kui sportlase vererõhu süstoolne näitaja on 180 mm elavhõbedasammast või üle selle, ei lubata neid starti, ent pikemaajalist võistluskeeldu ei määrata.
Londonis on üle pika aja taas võistlemas ka intellektipuudega sportlased, kes said pärast Sydney olümpiat võistluskeelu, kuna Sydneys osales sportlasi, kes teesklesid puuet.
Sydneys tekitasid suure skandaali Hispaania korvpallurid, kes võitsid kulla, ent jäid hiljem oma medalitest ilma. Meeskonda kuulunud Carlos Ribagorda ja juhtumit uurinud ajakirjanik kirjutasid Hispaania ajakirjas Capital, et mitmed meeskonna liikmed polnud läbinud mingeid teste, mis oleksid nende puuet tõestanud, ja treenerid õpetasid mängijaid koguni puuet teesklema. Lõpuks tõestas IPC uurimine, et korvpallimeeskonna 12 liikmest kümme ei olnudki vaimupuudega, ja Hispaania jäi oma esikohast ilma. Intellektipuudega sportlaste IQ peab paraolümpial võistlemiseks olema alla 70.
Pärast juhtunut teatas IPC, et kuna intellektipuude kindlakstegemine on keeruline, siis edaspidi selles klassis paraolümpial võistelda ei saa. Pärast mitmeid uuendusi testimise ja klassifitseerimise süsteemis lubas IPC 2009. aastal toimunud hääletamise tulemusena intellektipuudega sportlaste võistlusalad tagasi paraolümpia programmi.
Kui tavaolümpial on 300 medaliala, siis paraolümpial 500, mistõttu ei suudeta kontrollida isegi kõiki medalivõitjaid. Londonis testitakse 4200 võistlejast ligi veerandit.
Boosting’u enam levinud tehnikad
• Põiekateetri klambri sulgemine
• Knopka peal istumine
• Luude murdmine või neisse mõra löömine
• Munandite sõlme sidumine või nende peal istumine
• Jalgadele seotakse rihmad, mis mõjutab vereringet
Pistorius süüdistas konkurenti pettuses
Londonis toimuvatel paraolümpiamängudel süüdistas ka tavaolümpial võistelnud jalutu jooksja Oscar Pistorius brasiillast Alan Oliveirat pettuses. Pistorius jäi T44 klassi 200 meetri jooksus kuldmedalita ning väitis, et esikoha võitnud Oliveira proteesid on liiga pikad ning annavad talle teiste jooksjate ees eelise. «See polnud aus võistlus,» ütles nördinud Pistorius intervjuus Channel 4-le. «Mul pole võimalik tema sammupikkusega võistelda. Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee (IPC) on paika pannud kindlad reeglid, kuid Alani proteesid olid 10 sentimeetrit lubatust pikemad.» IPC kinnitas, et kõikide võistlejate proteesid on üle mõõdetud ja need vastasid reeglitele. «Proteeside pikkus on kindlate valemite järgi paika pandud, kõikide osalejate proteeside pikkust mõõdeti vahetult enne võistlust ning kõik olid määrustepärased,» teatas IPC kõneisik.
«See on ebareaalne, kuidas ta jooksis. See oli naeruväärne, kuidas ta vahe kinni jooksis, ta pole 21 sekundi jooksja,» lisas Pistorius, kes hiljem küll vabandas, et poleks pidanud kohe pärast jooksu sellist avaldust tegema, ent jäi oma seisukohale kindlaks.
Pistorius võitles mäletatavasti ise mitu aastat Rahvusvahelise Olümpiakomiteega, et ta pääseks tavaolümpiale võistlema. Ta suutis lõpuks kohtus tõestada, et tema fiiberkiust tehtud proteesid ei anna talle luust ja lihast jalgade ees mingisugust eelist.