Uganda lumelauduri tee olümpiale lõppes traagiliselt

Brolin Mawejje

FOTO: Instagram

Brolin Mawejje nägi oma tulevikus kahte teed: praegusel hetkel pidanuks ta olema kas aasta kaugusel arstiks saamisest või tegema vähem kui kolme kuu pärast OM-debüüdi. Saatus otsustas aga teisiti ning ugandalane töötab arstidelt ränga diagnoosi saamise järel praegu kodulinnakohvikus kelnerina.

Mawejje nägi esimest korda lund 12-aastasena, kui pühkis kodumaa tolmu jalgadelt ning liitus USAs elava emaga. Kolm aastat hiljem proovis ta esimest korda lumelauaga sõitmist.

«Brolin oli kohutav, kui ta esimest korda mäkke läks. Ta ei püsinud püsti. Veetsime terve päeva andes talle nõuandeid või üritades aidata,» meenutas aafriklase kasuvennaks saanud Phil Hessler tänavu OZY.com veergudel. «Kolmandaks päevaks oli tal kõik selge ja ta küsis hüppamise kohta. Ma pole kunagi näinud kedagi nii kiirelt nullist seda omandamas.»

Seitse aastat trenne selja taga ning Mawejje võttis 2017. aasta vastu teadmises, et aasta pärast saab temast esimene Uganda sportlane taliolümpiamängudel. Puudu oli õige pisutkvalifikatsioonipunkte ja noormehe sihikindlus nõnda kõva, et sihini jõudmine pidi olema vaid aja küsimus.

Kasahstanis toimunud taliuniversiaadil sekkus aga karm saatus.

«Olin kolm päeva treeninud. Neljandal ärkasin üles, tundsin kõhuvalu ja isutust,» meenutas Mawejje. «Läksin arstide juurde, et saada iiveldusvastast rohtu ja et aru sada, mis seda põhjustab. Nad ütlesid mulle, et ma ei tohi siit lahkuda.

Ma ei mõistnud, et mis mõttes ma ei tohi lahkuda?

Vastati, et lihtsalt ei tohi!»

Meedikud diagnoosisid atleedil südamerütmihäired.

«Arst ütles mulle, et enamik sportlasi saab sellest teada, kui lähevad õhtul magama ja järgmisel päeval enam üles ei ärka või nad kukuvad kokku,» rääkis Mawejje. «Umbes neli nädalat olin ma ärev ja ei maganud korralikult, sest kartsin, et kui unele jään, siis just sel ööl mu süda seiskub.»

Kõik mehe plaanid pöörati pea peale. Kuna tema siht oli olnud nõnda selge – jõuda Pyeongchangi olümpiale – olid ka kõik sammud selle tarbeks juba astutud. Treeneri palk, võistlustasud, lennupiletid, majutus – kõik oli Mawajje tasunud ettemaksuna ning järsku tuli tervise tõttu kõik kulud korstnasse kirjutada. Sportlaskarjääri nimel oli ugandalane pooleli jätnud ka õpingud ülikoolis ning seetõttu tuli tal leida igapäevatöö lihtsa ettekandjana.

Kas see kõik morjendab Mawajjet? Ei! Ta on veendunud, et tippu jõudmiseks peabki ületama teel leiduvad raskused.

«Võtsime vastu otsuse plaani pikendada, anda mulle rohkem aega ning ideaalis rihime 2022 talimänge ja ei torma 2018 olümpiale,» plaanib ta nelja aasta pärast tugevama ja paremana uuesti Uganda spordiajalugu teha. Sealjuures pole

Tagasi üles