Midagi pidi juhtuma – kas lahkub Kalev/Cramo peatreener Aivar Kuusmaa või mõni tema juhendatav mängija, sest sellises seisus ei saanud enam edasi minna. Lahkuma sunniti Kuusmaa.
Valus lahkuminek – Kuusmaa tahtis üht, meeskond teist
26. november 2012, 07:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Kuusmaa sisenes laupäeval pisut enne keskpäeva Rocca al Mare suurhallis asuvasse Kalevi kontorisse, oli klubi president Ivar Valdmaa koos oma mõttekaaslastega tema saatuse juba otsustanud. Ilmselt langetati otsus reede õhtul, sest viimased kaks ja pool hooaega meeskonda juhtinud mehe ettepanekuid ei hakatud enam ära kuulamagi.
Kuusmaa vallandamine – poliitiliselt korrektselt nimetatakse seda lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel – polnud sugugi emotsioonidele tuginev otsus. Valdmaa sõnul olid meeskonnas asjad paigast ära juba ammu. Tegelikult tunnistas seda ka Kuusmaa ise, kelle viimane päästeplaan nägi ette ühe või kahe leegionäri lepingu lõpetamist ja selle abil kogu meeskonna sisekliima parandamist.
Seda aga ei juhtu, kõik Kalevi leegionärid jätkavad meeskonnas ning suure tõenäosusega liitub varsti nendega mänguväljakul ka lätlane Armands Škele. Kogu seltskonda juhendab aga peatreeneriks tõusnud Alar Varrak. Vähemalt esialgu …
«Meeskonna sisekliima paraneb eelkõige võitudega. Kaotades tekivad sisepinged, eriti veel Kalevi-suguses klubis, mis on teiste Eesti meeskondadega võrreldes suurema tähelepanu all,» mõtiskles Varrak. «Mina küll ei ütle, et viimastes mängudes oleksid mõned mängijad peatreenerile vastu töötanud ja meelega kaotanud.»
Midagi muud ei saanudki Varrak sellises olukorras öelda. Kuid vähemalt Kuusmaa kirstunaelaks saanud neljapäevases kohtumises Rakvere Tarvaga arvasid nii mõnedki korvpallispetsialistid nägevat mõne Kalevi leegionäri tegevuses selget vastutöötamist.
Postimehele teadaolevalt sattus Kuusmaaga suurimasse vastasseisu just ameeriklastest täiendus – tagamehed Keith McLeod ja Ty Abbott ning tsenter Frank Elegar. Pikaajalise NBA kogemusega McLeod tujutses siis, kui teda võeti vahetusmeeste pingile puhkama, ja ka siis, kui ta ei saanud alustada poolaega algviisikus. Kuid need mehed ei tulnud ju Eestisse lihtsalt jonnima, vaid sellise käitumiseni pidi neid miski viima. Võimalik, et selleks oli pettumus meeskonna mängus.
Nädalavahetusel igasugustest kommentaaridest keeldunud Kuusmaale maksis valusalt kätte liigne isepäisus. Hooaja hakul kuulutas ta, et saab kasutada oma treenerikarjääri võimsaimat eesliini ning, arvestades kogu meeskonna head komplekteeritust, kruviti kõigi – meeskonna omanike, mängijate, treenerite, fännide ja meedia – ootused väga kõrgeks. Paraku suudeti positiivset elamust pakkuda vaid korra – Ühisliiga avamängus Poolas. Edaspidi langeti aga hallusesse. Valitud mängujoonis ei toiminud ja pikapeale kadus ka pallurite olekust entusiasm.
Kaotused ja säratud esitused tekitasid rahulolematust, mis iga nigela mänguga kasvas. Kuniks 14. novembril kärgatas pauk – Kalev kaotas Balti liigas Leedu keskmikule Pieno zvaigzdesile. Kuusmaa teatas seepeale, et on lubanud mõnel kõvades liigades mänginud palluril endale pähe istuda, liiga vähe treeninud ja seepärast on kogu meeskond kehaliselt kehvas vormis. Järgnes kolmepäevane ränk treeninguperiood, mis pani mõned mängijad sotsiaalmeedias väljendama oma pahameelt.
Kuusmaa ise väitis, et tegemist polnud karistusoperatsiooniga, vaid ettevalmistusega detsembris toimuvateks tähtsateks mängudeks. «Vint keerati üle. Sellise treeningu tagajärjed võivad oma mõju avaldada veel kaua,» on mitmed allikad Postimehele väitnud. Üks on aga kindel, mängu see ei parandanud – vastupidi, neljapäeval saadi Rakvere Tarva käest korralik saun.
Vahetult enne saatuslikku mängu pandi Kalevi klubi juhid koos Kuusmaaga paika uued sihid ja tähtajad, mis ajaks peaks meeskonna mäng paranema. Karm kaotus sundis aga klubi presidenti Ivar Valdmaad ja tema kaaskonda tegema kiiremaid korrektiive. Pärast reedest olukorra seedimist viiski see laupäeva keskpäevaste sündmusteni.
Kuid Kuusmaa ei vedanud ju meeskonda üksinda, vaid tal olid ka abilised – Alar Varrak ja Martin Müürsepp. Küsimuse peale, kas tegutsesite lõpuni ühtse tiimina, otsis värskelt peatreeneri staatusesse tõusnud Varrak kaua vastust. «Meie tegime oma tavapärast tööd edasi, näiteks mina skautisin vastaseid,» lausus ta lõpuks, ent möönis, et Kuusmaa õlule langenud pinge oli selgelt tunda. «Kui mees tuleb trenni ja on sellise surve all … tunnen talle kaasa, viimane kuu oli ta väga raskes seisus.»
Neljapäevane kaotus tekitas ka abitreenerite hinges piina. Müürsepp ütles vahetult pärast mängu ajakirjanikele, et tal on häbi. Hiljem postitas ta oma Facebooki lehele: «Ma olen elus igasugu sitta kokku keerand, aga sellist häbi pole suutnud vist kogeda.» Karmid sõnad.
Varrakul ja Müürsepal on siiski oma nägemus, kuidas meeskonna mängu parandada. Ilmselt oli juba varemgi, kuid kuuldavasti ei võtnud Kuusmaa nende ettepanekuid kuulda. Laupäeval asusid nad aga oma ideid ellu viima. «Mäng peab muutuma kiiremaks ja pall liikuma rohkem korvialuste meeste kaudu,» selgitas enne eile Leedu poole teele asumist peatreenerina paar treeningut korraldanud Varrak. «Selles langeb minu ja Martini nägemus täpselt kokku. Võtsime kasutusele ühe uue liikumise maa-ala vastu ja teise mees-mehe-kaitse vastu tegutsemiseks. Peame tegema muutusi, aga see kõik võtab aega.»
Kuusmaa vallandamise järel ei antud Varrakule peatreeneriks asumise kaalumiseks palju aega. «Klubi juhid ütlesid, et teie Müürsepaga sõidate koos meeskonnaga Leetu, mõtlemisaega ei antud,» kirjeldas Varrak nädalavahetuse tormilisi sündmusi. «Olen varem sellises olukorras olnud, kuid nüüd olen juba vanem ja kogenum. Otsuse langetamine polnud minu jaoks raske.»
Varrk sai keset hooaega peatreeneriks ka 2010. aasta jaanuaris, kui Kalev lõpetas lepingu toona peatreenerina tegutsenud Nenad Vuciniciga. Toona kutsus ta endale appi Tiit Soku, ent Eesti meistriliigas pronksmedalist enamat ei suutnud. Uuele hooajale läks ta vastu juba Kuusmaa abilisena. Samast ajast on teise abitreenerina ametis ka Müürsepp.
Varraku sõnul peab kahekesi tegutsedes senist töökorraldust muutma, ent suurt probleemi ta ei näe. «Oleme Martiniga töötanud koos kolm aastat ja klapime väga hästi,» kinnitas ta, ent ei tahtnud veel kaugemasse tulevikku kiigata. «Teeme kõigepealt Leedu reisi ära, siis vaatame, mis edasi saab.»
Varrak teeb peatreenerina debüüdi juba täna, kui võõrsil kohtutakse sellesama Pieno zvaigzdeisiga. Kuusmaa on aga pärast nädalavahetust esimest argipäeva vaba härra.
President annab Varrakule aega
«Anname uuele treeneritepaarile esialgu ühe kuu aega, et asi käima saada,» lubas Kalev/Cramo korvpalliklubi president Ivar Valdmaa anda Alar Varrakule enda tõestamiseks piisavalt aega.
Esialgu on õhus võimalus, et kalevlased palkavad kuu aja pärast uue peatreeneri, kuid samas on asjade laabumise puhul ka variant, et otsitakse veel üks abitreener. «Uut peatreenerit paika pannes käis läbi ka Martin Müürsepa nimi, kuid otsustasime, et Varrak on parem variant. Kindlasti tõuseb nüüd ka Müürsepa roll. Otsustame kuu aja pärast, kas võtame juurde veel ühe abitreeneri või palkame uue peatreeneri,» vaatas Valdmaa tulevikku. «Eestist eriti kedagi võtta ei ole, kuid mul on ees pikk nimekiri välismaistest treeneritest.»
Vähemalt ametlikus vestluses ei teinud Valdmaa Kuusmaale etteheiteid. «Aivar tegi paar aastat head tööd, kuid ta ei saanud sel aastal asju vedama. Tal olid ideed, kuid need ei toiminud soovitud moel,» nentis ta.