Eesti jalgpallihooaeg: kaardisadu ja suurem agressiivsus

Tanel Melts (paremal) Foto: Karli Saul

Eesti liigades näeb varasemast rohkem kollaseid ja punaseid kaarte ning lisaks vajab nii mõnigi väljakul tekkinud olukord põhjalikumat analüüsi.

Vastasmängija peale nuuskamine, pealöögi imiteerimine kohtuniku suunas, riietusruumis laamendamine, jõhker jalalöök vastasele kõhtu, nimekate treenerite eemaldamised ning sinna juurde veel hulgaliselt kollaseid ja punaseid kaarte – selline on loetelu tänavu Eesti jalgpalliliigades aset leidnud juhtumitest.

Kui sel aastal lasi kevad ennast üsna kaua oodata, siis siinsetel jalgpalliväljakutel on värvi olnud küll ja rohkem. Kui võrrelda tänavust olukorda eelmiste aastatega, siis peale suurema kaartide hulga on rohkem ette tulnud olukordi, mis vajavad hiljem ülevaatust.

«Kõikides liigades on näha, et igasuguseid agressiivseid käitumisi ja väljakul enda väljaelamist on võrreldes eelmiste hooaegadega tunduvalt rohkem,» avaldas Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht. «Kui võtta ka lihtsalt distsiplinaarkomisjoni jõudnud juhtumid, siis see arv on ka märkimisväärselt suurenenud.»

Kui siinkohal võib oletada, et kohtunikud on ehk võtnud mõnes küsimuses varasemast jäigema joone, siis senisest rohkem on ette tulnud ka juhtumeid, kus mängija või mängijad hakkavad pealtnäha täiesti põhjendamatult üliagressiivselt käituma. Selle hooaja kõige ilmekam näide on Tallinna Puuma palluri Jaroslav Dmitrijevi jõhker käitumine aprilli lõpus, kui ta täiesti tavapärases mängusituatsioonis otsustas Rakvere Tarva mängijat Alari Aunapuud jalaga kõhtu lüüa.

Lõppenud nädalavahetusel «hiilgas» järgmine Puuma mängija Nikolai Lõsanov, kes esiliiga 1:2 kaotusmängus Tartu Tammeka IIga sai punase kaardi, millele järgnes pealöögi imiteerimine kohtuniku suunas, sõimuvaling ning ülejäänud frustratsioon valati välja riietusruumi ukse peale. Samal ajal nuuskas kolmanda liiga kohtumises üks Ararati mängumees vastase peale – sihile jõudis ta kolmandal katsel. Seesugust juhtumit kohalik jalgpalliajalugu ei mäletagi.

Eesti meistrivõistluste kõrgeimal tasemel on samuti ette tulnud tavapäratuid juhtumeid. Kui liiderkolmikul on kõigil esimene ring selja taga, siis on kõigi nende meeskondade (Marko Lelov Florast, Marko Kristal Levadiast ja Igor Prins Nõmme Kaljust) peatreenerid saadetud väljaku kõrvalt ära ja/või on nad saanud suupruukimise eest juhendamiskeelu.

Kuue mänguga kolm punast

Mängijaist üksikult on tänavu suurimaks kaardikorjajaks olnud Tallinna Kalevi pallur Risto Kägo, kellele on kuue kohtumise jooksul näidatud üheksa korda kollast ja koguni kolm korda punast kaarti.

Meeskondadest paistab kaartide rohkusega silma hooaja eel meeskonnas suurpuhastuse teinud Narva Trans, kes on kogunud tavapärasest tunduvalt suuremal hulgal kollaseid kaarte. «Rahatrahv summas 200 eurot määrati Narva JK Transile, kellel oli sel hooajal juba kolmandat korda Eesti meistrivõistlustel vähemalt viis kollast kaarti ühes mängus – vastavalt juhendile jõuavad sellised juhtumid distsiplinaarkomisjoni, kuid neid esineb väga harva,» märgiti eelmisel nädalal jalgpalliliidu pressiteates.

«Analüüsisime ka Eesti koondise abitreeneri Janno Kivisillaga praegust olukorda, et kas tähtede seis on selline või oli talv niivõrd pikk, aga inimestes on nii palju agressiivsust sel kevadel ja platsile tullakse ennast välja elama,» ei osanud ka Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk nimetada ühest põhjust, miks tänavu karistamist väärivaid olukordi senisest tunduvalt rohkem ette tuleb.

Tihedam konkurents

Loomulikult on suure kaardisaju taustal kuulda olnud ka nurinat kohtunike aadressil, ent võttes arvesse, et siinseid õigusemõistjaid kutsutakse aina enam ka rahvusvahelistele turniiridele ja mängudele, võiks öelda, et kohtunike tase on pigem hoopis tõusuteel. Koolitustel räägitakse, et viimaste nõudmiste järgi tuleb mängu ohjes hoidmiseks eelkõige silmas pidada mängija ohutust, teiseks mängu imidži kaitsmist ja kolmandaks kohtuniku töö imidži kaitsmist. Ka Eestis üritatakse neid nõudmisi võimalikult täpselt täita, mis omakorda võibki kohati tekitada arusaamatusi, kuid kindlasti ei ole see ainuke põhjus.

Lisaks müstilisele x-faktorile (pikk talv?) ja kohtunike püüdlikumale tegutsemisele nimetati meistriliiga suurema kaartide hulga ühe põhjusena suurenenud võõrleegionäride hulka ja lisaks ka liiga ühtlustunud taset.

«Välismängijaid on juurde tulnud ja mäng on läinud seeläbi jõulisemaks – väljakul üritatakse ennast rohkem kehtestada ja tõestada,» arvas Flora juhendaja Marko Lelov, kes saadeti platsi äärest ära pingeliseks kujunenud matšis Tartu Tammekaga. «Kuna mängud on läinud võrdsemaks, siis on ka pinget rohkem. Varem noppisid tabeli tipud teise poole meeskondade üle kindlaid võite, nüüd ei kingita kellelegi midagi.»