Saada vihje

Kangur: lõikus oli ainus võimalus karjääri jätkata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kristjan Kangurit vaevasid seljavalud juba suvel Eesti koondise eest mängides.
Kristjan Kangurit vaevasid seljavalud juba suvel Eesti koondise eest mängides. Foto: Peeter Langovits

Eesti parim korvpallur Kristjan Kangur käis seljalõikusel ja loodab platsile naasta aastavahetuseks.

Kui Itaalia arstid tegid Kristjan Kangurile selgeks, et seljavaludest pääsemiseks pole muud võimalust kui minna operatsioonile, polnud täna 31. sünnipäeva tähistaval korvpalluril pikka mõtlemist. Kuigi seljalõikused on alati seotud teatud riskiga, otsustas ta karjääri ja edasise normaalse elu huvides asja ära teha.

«Igaks juhuks küsisin veel ka Soome arstide arvamust, kuid nemadki ütlesid, et muud väljapääsu pole. Kui tahan korvpalli edasi mängida, tuleb selga opereerida,» rääkis üleeile lõikusel käinud ja eile pärastlõunal juba kodusele ravile pääsenud Kangur. «Esialgu arvavad arstid, et kõik läks hästi. Minu jaoks tegi asja lihtsamaks see, et opereeriv arst oli meie klubi doktor – ikkagi inimene, keda tead ja usaldad.»

Esmaspäeva õhtul levis meedias valeinfo, et Kangur käis uuesti sportlase songa lõikusel, kuid mehe enda sõnul olevat see häda pärast suvist operatsiooni taandunud. Seekord oli probleem juba pikka aega häirivas seljavalus.

Tänavu kevadel pidi Kangur seljavalu tõttu jätma vahele mõned kohtumised, täiesti terve polnud ta ka Itaalia meistriliiga finaalseeria ajal. Uuesti muutus valu hullemaks pärast hilissuviseid Eesti koondise EM-valikmänge. Septembris Milano Olimpiaga aastase lepingu sõlminud eestlane jõudis küll korra osaleda tippklubi hooajaeelses kontrollmängus, kuid esimeste ametlike mängude ajaks oli ta juba mängukõlbmatu.  

Lõpuks polnud enam küsimus ainult tipptasemel sportimises, vaid vaevused hakkasid segama Kanguri igapäevaelu. Olukord muutus nii hulluks, et üle poole tunni ei suutnud ta paigal olla. «Mingist hetkest lõi seljavalu ebameeldiva surinaga vasakusse jalga. Närvikanal oli selgroo diski juures nii kinni,» kirjeldas ta.

Üldnarkoosiga tehtud operatsioonil tehti Kanguri seljale umbes 10 sentimeetri pikkune lõige ja tema selgroolülide vahelisest närvikanalist eemaldati väike «hernes». Korvpalluri sõnul olid arstid hiljem naljatades kommenteerinud, et tema selg olevat nagu 60-aastasel mehel.

Tänapäeva meditsiin ei eelda enam operatsiooni järel nädalatepikkust voodis vedelemist. Kanguril lubati juba pärast 24 tunni möödumist püsti tõusta, kuid selja toetamiseks peab ta kandma korsetti.

«Tasapisi võin juba liigutada, kuid keha on veel hell ja valus,» märkis ta eile koju pääsemist oodates. Esimese nädala peab ta siiski üsna rahulikult püsima, seejärel võib ta tasapisi hakata tegema taastavaid harjutusi. Õnneks ei pea ta kaugel maal üksinda hakkama saama. Paar nädalat tagasi jõudsid Itaaliasse ka tema abikaasa ja poeg, kes aitavad haigel mehel kodus hakkama saada.

Seljalõikusest paranemise aega pole võimalik täpselt ennustada. Arstid ütlesid, et kui Kanguril õnnestub jõuludeks palliplatsile naasta, on väga hästi.

«Panin endale ise tähtajaks 1. jaanuari. Kui olen juba varem mänguvalmis, oleks muidugi super,» vaatas ta tulevikku, kuid jäi mõteteski ettevaatlikuks. «Neid asju ei tea kunagi ette, kuid loodan kõige paremat.»

Lisaks Itaalia meistriliigale ka Euroliigas osalev Milano klubi ei saa aga nii kaua eestlase järel oodata ning suure tõenäosusega otsitakse talle asendaja. Kangur pole küll sellest klubi esindajatega täpsemalt rääkinud, kuid on kursis, et asendajaks soovitakse Euroopa passiga mängumeest.

«Itaalia liiga reeglid muutuvad väga tihti, kuid praegu on meil võimalik tuua veel kaks Ameerika passiga mängijat – neid variante soovitakse hoida aga hooaja teiseks pooleks,» selgitas Kangur valikute tagamaid.

«Samas on olukord keeruline, kuna sobiva tasemega eurooplasi pole kusagilt võtta. Kõik head mehed on juba lepingutega seotud.»

Kangur annab endale aru, et kui asendaja leitakse – pigem on see tõenäoline –, peab ta pärast paranemist hakkama oma koha eest tõsiselt võitlema. «Mis mul muud üle jääb, pean koha tagasi võitlema. Midagi muud ei jäänud üle, pidin karjääri pärast ette vaatama,» teatas ta.  

Tagasi üles