Inglismaa ja Saksamaa vahelised kohtumised ei saa kunagi olla päris sõpruskohtumise nime väärilised – ajalugu lihtsalt ei lase väljakul liigset sõprust välja näidata. Euroopa jalgpalli gigantide heitluses jääb aga pea alati peale Saksamaa.
Eile võtsid sakslased skoori poolest küll napi võidu, kuid tegelikult domineeriti kohtumist täielikult ning inglasi päästis häbiväärsest kaotusest head tõrjetööd näidanud Joe Hart. Mängu ainsa värava sai kirja Londoni Arsenali keskkaitsja Per Mertesacker.
Suvisel suurturniiril võib oodata, et Saksamaa teeb omale tavapärase hea esituse ning võitleb tiitli eest – see on lihtsalt nende moodi ning pea igaks suurturniiriks on neil olnud välja panna perfektses vanuses hästi kombineeritud meeskond, kus paari kogenud mehe kõrval kerkivad alati esile sellised staarid nagu näiteks Mesut Özil, Mario Götze ja Thomas Müller (seda rida võiks pikalt jätkata). Mitte kunagi ei ole sakslastel olnud probleemi väravavahtidega – aastakümneid on seal seisnud maailma absoluutsesse tippu kuuluv mees (Andreas Köpke, Oliver Kahn, Jens Lehmann, Manuel Neuer). Eile anti Neuerile puhkust ning läbi aegade vanima väravavahina tegi koodnise eest debüüdi Roman Weidenfeller. Väravate löömise eest on hoolitsenud peaasjalikult vanameister Miroslav Klose.
Inglased on aga täiesti vastupidises olukorras. Nende meeskonda on ilmestanud pidev vananemine ja lootus, et nn kulde põlvkond lõpuks sähvatab. Sellest põlvkonnast pole varsti enam kedagi järel. Meeskonnas ainus tõeline staar on Wayne Rooney, kes aga üksi pole suutnud temale pandud koormat kanda. David Seamani errumineku järel pole suudet leida kindlat väravavahti, kellele saaks alati sajaprotsendiliselt kindel olla. Joe Hart on küll vaieldamatult viimase kümnendi andekaim briti puurivaht, kuid tema ebastabiilsus on viimasel aastal muutunud koondise olukorra raskeks. Koduklubis varumeheks langenud meest on raske MMil väravasse usaldada.