Saada vihje

Kas Kangert toob Vueltalt esikümnekoha? Aga MMilt?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tanel Kangert.
Tanel Kangert. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Eesti saab tänavusel maanteesõidu MMil Hispaanias välja panna kolm eliitratturit. Suure tõenäosusega asuvad stardijoonele Tanel Kangert, Rein Taaramäe ja Gert Jõeäär ning kuna asjaolud tunduvad olevat soodsad, võib keegi neist ka esikümnesse jõuda. Kangert, kes valmistub Hispaania velotuuriks, ei julge midagi lubada ja arvab, et proovib seekord MMil ka temposõidus midagi korda saata.

Ajalugu ütleb, et vähemalt korra mahuvad MMil esikümnesse kõik Eesti kõvemad ratturid. Avo Pikkuus tõi medaleid meeskondlikus temposõidus, Riho Suun, Lauri Aus ja Jaan Kirsipuu said grupisõidus 7., Jaanus Kuum 9. ja Janek Tombak 10. koha. Seega on küsimus, millal Kangerti ja Taaramäe aeg kätte jõuab. Äkki nüüd Ponferradas?

Reedel saab kõik selgeks,  kuid juba praegu võib öelda Eesti stardikohtade arvu. Kui mullu viis kolm meie ratturit MMile Kangert tänu kõrgele kohale World Touri edetabelis, siis tänavu saame trio välja panna Euroopa reitingu alusel – Eesti paikneb seal tänu Jõeäärele, Taaramäele ja Janinile 20. kohal.

Mägede vahel paiknevas Ponferradas on grupisõidu trass mõistagi mägine. 18,2 km pikkusel ringil on kaks tõusu – üks suisa kuus kilomeetrit pikk, kuid lauge, teine kilomeetrine ja järsem.

Plusspoolele saab kanda sellegi, et Taaramäe saab tänavu spetsiaalselt MMiks valmistuda, Kangert ja Jõeäär aga sõidavad eelnevalt kolmenädalast Hispaania velotuuri, Vueltat, mis ratturid tavaliselt tippvormi viib.

Kangert näiteks sai viis päeva pärast Tour de France’i lõppu San Sebastiani mägisel klassikul 16. koha, kaotades võitjale vaid 43 sekundit.

«Olen San Sebastiani tulemuses pettunud, ei suutnud head vormi realiseerida,» tunnistas Kangert, kes harjutab Girona-kodus Vueltaks. «Pea ja jalad ei leidnud sõidu lõpus ühist keelt. Tegelikult pidanuks end esikümnesse murdma.»

Otsuse, kas ja millistel aladel MMil osaleda, teeb Kangert pärast Vueltat. «Kui seal ellu jään ja end inimesena tunnen siis... Olen mõelnud, et äkki prooviks taas temposõitu. Rada on raske, künklik ja peaks mulle sobima. Grupisõidu kohta ei oska midagi öelda, aga kui starti lähen, siis kõrget kohta lubada ei julge.»

Temposõidu trass on 47 km pikk, tõusude summa 458 meetrit. Kusjuures valdav osa tõuse paikneb raja viimasel kolmandikul. Tunamullu sai Kangert Limburgis 13. koha, mis on eestlaste parim tulemus MMi eraldistardiga sõidus läbi aegade.

Tagasi üles