Peep Pahv: Rocki raske alguse tagamaad

Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv Foto: Andres Haabu

See oli seitse-kaheksa kuud tagasi, kui Eesti korvpallipublik õhkas rahulolevalt Tartu Rocki eurosarja esituste peale – valjult räägiti, kuidas see õige ja hea «Tartu korvpall» on lõpuks jälle tagasi ning kuidas peatreener Gert Kullamäe on leidnud meeskonna mängima panemiseks just õige võtme.

Tänaseks on kõik justkui kardinaalselt muutunud ning korvpalliringkondade peamiseks jututeemaks on Rocki kriis. Ometigi on ju meeskonnal samad treenerid, sama on ka suur osa meeskonnast, hooajaks valmistumisel kasutati samu põhimõtted ning muutunud pole ka mängu ülesehitus.

Fakt on aga see, et ühtlustunud tasemega koduliigas on kaotatud Kalev/Cramole, Rap­la TYCO-le ja Rakvere Tarvale, raskustes on oldud ka teistega. Kas Kullamäe ei oska enam meeskonda juhendada või ei taha mehed pingutada? Nii primitiivsed põhjused siiski pole. Rocki kahvatu hooaja alguse põhjused peituvad mitmete asjaolude kokkulangemises.

Rockile sobib kiire ja liikuv tsenter. Möödunud hooaja alguses tegutses Tartu meeskonnas keskmängija kohal serblane Uroš Lukovic – suur ja tugev, aga pisut aeglane mängumees.

Novembri keskel otsustati tema teenetest loobuda ning asemele palgati liikuv ja aktiivne leedulane Vilmantas Dilys. Oma parimat korvpalli mängiski Rock just siis, kui heas hoos olid mängujuht Augustas Peciukevicius ja eesliini liider Dilys, kes omakorda moodustas korvi all hea paari Janar Taltsiga. Paraku sai Peciukevicius hooaja viimastes mängudes tõsise trauma, Dilysel tekkisid aga probleemid distsipliiniga ja tema jätkamine oli mõeldamatu.

Tänavuseks hooajaks toodi tsentriks leedulane Karolis Petrukonis, kes oma 212 cm pikkuse, tugeva kehaehituse ja mängustiili poolest meenutab rohkem Lukovici kui Dilyst. Ning siit saab alguse üks Rocki probleem – meeskond ei oska sellist tüüpi keskmängijat piisavalt hästi kasutada. Teisisõnu ei oska tagamehed pikale palle korvi alla kätte sööta. Petrukonis pole aga mees, kes hakkaks ise korvi all mängu ehitama. Lihtne oleks soovitada mees välja vahetada, kuid tartlastel ei pruugi selleks jätkuda raha.

Aastaid Kalev/Cramos mänginud, kuid tänavu Tartusse kolinud Tanel Sokul peaks olema piisavalt suure tsentriga koostöö kogemusi, kuid vigastuse tõttu on ta enamiku hooaja algusest veetnud platsi kõrval. Viimastes kohtumistes on Sokk küll platsil käinud, kuid väidetavalt mängib ta siiani sisuliselt ühe jalaga ning õige mänguvormi saavutamine võtab aega.

Soku hooaja alguse traumast traagilisem on Rocki jaoks Peciukeviciuse olukord. Kevadisest raskest õlavigastusest on ta paranenud ja ilmselgelt on mees tõusnud füüsiliselt heasse vormi, kuid mida pole, on parimate päevade mäng. Ei resultatiivseid teravaid läbimurdeid ega kaaslastele olukordade loomist, ei tabavaid viskeid…

Võib-olla on probleem liigses tahtmises end taas tõestada, võib-olla pole mehe kehatunnetus enam päris see, mis enne vigastust, võib-olla on vigastusjärgne tagasitulek Peciukeviciuse jaoks emotsionaalselt lihtsalt raske.

Ükskõik, milline neist oletustest vastab tegelikkusele, on ilmselge, et leedulasest mängujuhi käes on Rocki mängu paranemise võtmed. Kuni Peciukevicius ei jõua mulluste parimate esituste lähedale, on raske edu loota ka tervelt meeskonnalt. Lahendus peitub ilmselt mehe enda peas.

Tõsi, tartlastel on ju veel Eesti koondise raudvara Janar Talts, mullu arengus sammu edasi astunud Tanel Kurbas ja kogenud Gert Dorbek, kuid ükski neist pole mees, kes meeskonda veaks.

Talts on Eesti mõistes kõrgeklassiline korvpallur, kuid läbi karjääri on temast räägitud kui rollimängijast. Kui Taltsi tegutsemist mõjutavad meeskonnakaaslased pole piisavalt heas hoos, kannatab ka tema enda mäng. Kurbaski on mees, kes tavaliselt särab tugevate kaaslaste kõrval, ehk temagi vajab head mängujuhti, kes ta viskele viiks.

Üks ohutont on veel Rocki hooaega sisse programmeeritud: liiga palju on meeskonnas vigastusealteid mängijaid. Tanel Sokk, Marek Doronin, Joosep Toome – kõik head korvpallurid, kuid ühtlasi ka mehed, kes teevad hooaja jooksul vähemalt paar vigastuspausi. Õhukese koosseisuga meeskonna jaoks võivad aga sellised puudumised saada saatuslikuks. Tänavu on hädad jõudnud räsida juba kõiki kolme.