Täna algab Ühendkuningriigi pealinnas Londonis üheksa päeva vältav julgeolekuõppus, mille käigus peaks lõplikult paika saama suviste olümpiamängude turvalisuse plaan. Spordipeo julgeoleku tagamisele kulutatakse ligi miljard naelsterlingit ehk umbes 1,2 miljardit eurot.
Õppuste käigus katsetatakse õhutõrjerakette ja sõjalaevade valmisolekut, õhuruumis patrullivad hävitajad ja snaipreid lennutavad mereväe helikopterid. Nimelt on olümpia ajal täpsuslaskurite ülesanne tulistada alla need lennukid, mis loata olümpiaalade õhuruumi sisenevad ning keelduvad lahkumast.
«See õppus on mõeldud selleks, et nii meie inimesi kui süsteeme viimase piirini testida, et oleksime olümpia ajaks kõigeks valmis,» rääkis Suurbritannia kaitseminister Philip Hammond. «Suurem osa õppustest toimub avalikkuse silme all, tahame sellega inimestele näidata, et anname endast kõik, et nii olümpia kui paraolümpia ajaks kõikide turvalisus tagada.»
Kaitseministeerium on välja valinud kuus kortermajade kompleksi, kuhu katustele plaanitakse panna raketipatarei. Tegemist on esimese korraga pärast Teist maailmasõda, kui Londonis on selliseid rakette keset elamurajoone toodud. Hammond teatas plaanist mullu novembris, öeldes, et London järgib varasemate olümpiamängude eeskuju, näiteks nelja aasta eest Pekingis asusid õhutõrjeraketid kilomeetri kaugusel olümpiastaadionist.
Kuus väljavalitud paika on Epping, Enfield, Blackheath, Greenwich, Bow ja Waltham Forest. Kaitseministeeriumi selline plaan on juba pahandanud elanikke, inimesed pole rahul, et keegi nendega sellist asja ei konsulteerinud, ja kardavad, et niimoodi muutuvad nad ise sihtmärkideks.
«Väga šokeeriv oli kuulda, et minu kodu juurde paigaldatakse miski, mis on võimeline inimesi tapma,» tunnistas Waltham Forestis elav Flash Bristow.
Kaitseministeeriumi teatel on tegemist esialgse plaaniga, mis pole veel päris kindel, kuid nad siiski loodavad, et saavad kõikide väljavalitud hoonete katusele maa-õhk-tüüpi raketid paigaldada, samas rõhutati, et loodetavasti pole neist ühtegi vaja suvel kasutada. Lõpliku otsuse, kas raketid paigaldatakse või mitte, võtab õppuste lõppedes vastu peaminister David Cameron. «Me harjutame kõige hullemaks, mitte kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks,» selgitas olümpia ja paraolümpia julgeoleku eest vastutav Sir Nick Parker. «Meie arvates on vaja olla kõigeks valmis.»
Olümpia ajaks tuleb politseile appi umbkaudu 13 500 sõdurit, lisaks on sel perioodil üle riigi iga päev ametis umbes 12 500 politseinikku, seejuures ei kanna suurem osa neist relva, nagu Briti politseil kombeks.
Politsei teatel valmistuvad nad võimalikeks terrorirünnakuteks, organiseeritud protestiaktsioonideks ning ka üksikuteks väljaastumisteks, nagu leidis aset hiljutisel traditsioonilisel Oxfordi ja Cambridge’i ülikooli vahelisel sõudevõistlusel, kus elitaarsuse vastu protesteerija hüppas Thamesi jõkke ja ujus paatide vahele ning võistlus tuli peatada.
Politseiülema Chris Allisoni sõnul ei kavatse politsei takistada rahumeelseid proteste. «Aga mitte kellelgi pole õigust segada olümpiamängude toimumist, tõrvikukandja teekonda ega aastaid kuldmedali nimel treeninud sportlase võistlust,» selgitas Allison.