Reim: pidin kahjuks liiga palju palgaprobleemidega tegelema

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Reim.
Martin Reim. Foto: Peeter Langovits

Kahel eelmisel aastal FC Flora Eesti jalgpallimeistriks viinud Martin Reim tuleval hooajal peatreeneri ametis ei jätka, kuid tulevikku silmas pidades soovib ta ennast täiendada, et treeneritööd veelgi edukamalt teha.

Floras sai Reim kolme aasta jooksul pidevate palgaprobleemide tõttu proovida mitmesuguseid mängijate motiveerimise viise, mis samuti mõjutas otsust praegust lepingut mitte pikendada.  

Kuigi käimasoleva hooaja järel pole enam klubiga seotud praegune abitreener Janno Kivisild ja viimased kaks aastat spordidirektori ametis olnud Mart Poom, pakub meeskonna edasine käekäik neile jätkuvalt huvi.

Martin Reim, juba suvel mainisid, et kuna leping FC Floraga kehtib käimasoleva hooaja lõpuni, siis sellest kaugemale sa esialgu ei mõtle. Millal langetasid otsuse, et järgmisel hooajal enam Flora peatreenerina ei jätka?

Eks need mõtted olid ka suvel. Nagunii mul lõppeb selle aastaga leping ning küsimus oli selles, kas seda pikendada või mitte. Otsustasin enda huvides võtta väikese pausi pärast suhteliselt järsult meeste treeneriks hakkamist. Olen selle kolme aasta jooksul saanud palju kogemusi, kuid tunnen, et mul on aeg vaadata natuke jalgpalli teise nurga alt. Et ei oleks iga päev selliseid pingeid.

Millal teatasid mängijatele, et järgmisel hooajal sa Florat enam ei juhenda?

Mul ei olnud tegemist ju tähtajatu lepinguga ja mõningal määral kindlasti osa teadis seda ette. Samamoodi lõppevad ka paljudel mängijatel lepingud ning nad ei pruugi ka samas meeskonnas jätkata.

Kui palju mõjutasid sinu otsust klubi palgaprobleemid ja millist mõju avaldas see meeskonna esitustele palliväljakul?

Kui ma ütleksin, et see üldse ei mõjutanud, siis valetaksin. Eks see tähendas, et palju tuli keskenduda muudele aspektidele ja sportlikule poolele ei saanud soovitud hulgal rõhku panna. Mingil moel andis see mulle ka tõuke ja rolli mängis see, et kõik kolm aastat olid väga pingelised.

Kahel eelmisel aastal õnnestus Floral vaatamata probleemidele võita meistritiitel, kuid tänavu tuleb sellest tõenäoliselt suu puhtaks pühkida. Kas tänavune aasta on ka sinu jaoks olnud kõige keerulisem?

Kui vaadata kolme hooaega, siis igal aastal on olnud probleeme. Alates esimese aasta suvisest streigist kuni mulluse mõõnani. Ka tänavu tuli mõõn sisse ja sellest ei õnnestunud piisavalt kiiresti üle saada. Üritame veel viimaste mängudega nüüd taset tõsta nii palju kui võimalik.

Kui raske on mängijaid kohtumiste eel motiveerida, teades, et paljude tähelepanu läheb palgaprobleemidele?

See on suhteliselt keeruline, kuna nii palju kui on mängijaid, nii palju on ka taluvuspiire. Selles vallas sain palju variante läbi proovida ning kahjuks pidin sellega liiga palju tegelema. Mängijate motiveerimine on üks osa treeneri tööst, kuid raha ei peaks olema peamiseks põhjuseks. Iga treener tahaks, et mänguväliseid segajaid palju ei oleks.

Kas jääd Floraga ka edaspidi kuidagi seotuks?

Otseselt ei ole sellest räägitud. Kui Flora praegu aga tulevikuplaane teeb, siis olen nendest koosolekutest osa võtnud ja ka oma ideid välja pakkunud. Flora on olnud minu koduklubi ja seega pakub tema käekäik mulle ikka huvi. Mingist otsesest töökohast me rääkinud ei ole.

Kas pärast lepingu lõppemist Floraga pühendad ennast vaid endanimelisele jalgpallikoolile või hakkad tegema ka muud tööd?

Arvan, et võib-olla teen ka midagi kõrvalt, kuid kool on läinud suhteliselt suureks ning väljakute ja saalide probleem on suur. Seega vajab ka kool palju minu tähelepanu.

Selles mõttes ei soovi ma jalgpalli jätta ning tahan ennast treenerina täiendada ja saada oma mõtetesse värskust. Praegu on mul Floraga lepingu lõpuni umbes poolteist kuud ja esmatähtis on hooaeg hästi lõpetada.

Kui vaadata tulevikku, siis kas treenerina oleks sinu jaoks atraktiivne juhendada mõnda meistriliiga meeskonda, ennast mõne välisklubi juures proovile panna või juhendada rahvuskoondist?

Kõik need asjad võivad olla tulevikus võimalikud. Kõik on sellised kohad, mis arendavad treenerit. Ma ei ole millegi suhtes enda jaoks teed kinni pannud. Eks järgmisel ja ülejärgmisel aastal paistab, millised võimalused on. Treeneriamet on selline, mis nõuab palju suhtlemist, ja selles vallas on palju õppida ning enda arendamine on lõputu protsess.

Iga aastaga olen saanud targemaks ja julgemaks. Olen saanud läbi elada ja kogeda erinevaid olukordi. Kindlasti on see hea pagas edaspidiseks, olen saanud juurde vajalikke teadmisi ja kogemusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles