Kalev/Cramo järgmise hooaja tuumiku peaks moodustama eestlased

Kalev/Cramo president Ivar Valdmaa soovib kitsamates oludes panustada rohkem eestlastesse. Foto: Toomas Huik

Ivar Valdmaa ja tema kauaaegne koostööpartner Toomas Linamäe on omapärased mehed – edukate ettevõtjatena võiksid nad vabal ajal jalad seinale visata ja dringiklaas käes, mõnuleda, ent see pole neile huvitav. Põnevam on vedada korvpalliklubi. 

Nagu esmaspäeva õhtul selgus, on nende meeste hobist sündinud Eesti parim korvpalliklubi. Pärast kaheaastast vaheaega tõi Kalev/Cramo Eesti hinnatuima pallimängude tiitli taas Tallinna.

Loomulikult oli klubi juhtidel põhjust pool ööd pidutseda, ent õnnetunde nautimiseks ei jää neil kuigi palju aega. Lähima paari nädala jooksul tuleb kohtuda klubi sponsoritega ja selgitada välja, kui suur eelarve järgmiseks hooajaks kokku saadakse. Pole võimatu, et võrreldes tänavusega väheneb see peaaegu poole võrra, küündides napilt üle kümne miljoni krooni. 

Kalev/Cramo president Ivar Valdmaa, kas oled praegu õn­nelik?

Kindlasti õnnelikum, kui olnuks kaotuse korral.

Pärast tiitlivõitu tunnistasid, et meeskonnast ei õnnestunud maksimumi välja pigistada.

Tegelikult oli see ju superhooaeg. Talvel tegime järjest väga häid mänge – oli periood, kui me koduväljakul ei kaotanudki. Kusjuures vastased olid ju väga tugevad, meist palju suurema eelarvega.

Ka kahel eelmisel aastal olite hooaja keskel heas hoos, kuid lõpus kukkusite ära. Sama juhtus tänavu Balti liigas.

Tegelikult ei kukkunud me Balti liigas ära, lihtsalt meil ei vedanud, et seal Rockiga kokku läksime. Hinges uskusime, et saame edasi, ja olime juba mõtetega poolfinaalis. Olen endiselt arvamusel, et võrreldes Rockiga olnuks meil seal rohkem võimalusi.

Eelmise meistritiitli võitmise ajal oli teie treeneripingil Aivar Kuusmaa, pärast seda olete kasutanud välistreenereid. Kas see oli õige samm?

Meie eesmärk on mängida suurt korvpalli ning Euroopas läbi lüüa. Selleks tuli tuua välistreener, et saada õiget kogemust ja õppida teiste maneere.

Veselin Matic ja Nenad Vucinic pole samas esimese suurusjärgu staarid.

Maticit palgates oli Eesti kui korvpallimaa maine vilets ning head treenerit siia meelitada väga keeruline. Võtsime kinni esimesest võimalusest ja tänu temale saime Euroopas juurde palju tutvusi. Endise Jugoslaavia koolkond on ju Euroopas domineeriv. Vanasti pidime mängijaid otsima, nüüd saadavad agendid ise pakkumisi.

Kas mingil hetkel tuleks pöörduda tagasi koduste treenerite poole?

Tahtsime proovida ja saime oluliselt rahvusvahelisemaks. Tegelikult pole ju vahet, kas juhendab välismaalane või eestlane. Loeb see, et oleks hea tase. Väljast toodud treener toob ikkagi midagi juurde, Vucinic ju tõi.

Hooaja alguses tundus ta parem.

Vucinic tegi oma tööd hästi. Aga treener peab valima, kas hoida pehmet või kõva joont, hooaja sees ei saa seda muuta. Ta tunnistas ka ise, et hoidis satsiga liiga palju kokku, parem olnuks pidada distantsi – eriti ameeriklastega tulnuks kasutada jäigemat liini.

Kas meeskonna ehitamine on läinud loomulikku rada?

Kvaliteet on oluliselt paranenud. Kui paar aastat tagasi kaotasime Kaunase Žalgirisele 30 punktiga, siis nüüd oleme allajäämise korral väga nördinud.

Kahel eelmisel aastal siiski soovitud tulemust ei tulnud. Kas selle ajaga tekkis palju kõhklusi, et midagi on valesti?

Meil puudus ju rahvusvaheline kogemus. Tegime kõike nii hästi kui oskasime, ning tegelikult polnud ju ka koduste finaalseeriate kaotused nii ilmsed.

Kolme aastaga käis meeskonnast läbi suur hulk mängijaid, kelle nimesid ilmselt keegi enam ei mäletagi. Nii on ju stabiilset meeskonda raske ehitada.

Õppisime iga aastaga. Tänavu polnud meil enam läbikäiguhoov – vahetus ainult üks mees. Rahakott paneb paika, kui tahad garanteeritud kvaliteeti, tuleb rohkem maksta.

Mitu välismaalast võiks ühes Eesti klubis olla?

Mina tahaks, et poleks ühtegi. Aga kui soovid kõrgel tasemel mängida, pead tooma leegionäre. Meeskond komplekteeritakse ikkagi eurosarja ja Balti liiga jaoks, mitte kodus Rockile vastu nina andmiseks.

Mida see klubi sinu jaoks tähendab – on see nagu oma laps?

Minu jaoks on see ühiskondlik töö – paljudel on ju elus oma missioon. See on hobi, millest kasvas välja töö, ning tööst omakorda vastutus ja kohustus.

Hobi, mis on toonud rohkelt kriitikat ning vastu päid ja jalgu saamist.

Las koerad hauguvad, karavan läheb nagunii edasi. Pealegi on nahk aastatega üsna paksuks kasvanud. Usun, et oleme pakkunud fännidele häid korvpallilahinguid ja neil pole vaja ainult naabreid vaadates õhata.

Kalevi eestlastest tuumik püsib mitu aastat muutumatuna. Kas seda tuleks säilitada või vajate verevahetust?

Meie oma liidrid on praegu parimas korvpalluri eas ning nooremad hakkavad alt tulema. Igal juhul tuleks neid siin hoida, mitte välismaale parseldada. Samas tean, et korvpalluri mänguiga on lühike ning kui keegi saab tuleviku kindlustamiseks korraliku lepingu, tuleb minna.

Palju on räägitud korvpallurite suurtest palkadest. Kas Kalevi mängijad on ülemakstud?

Naabrite juures on palgatase kõrge ja mängijad läheksid siit lihtsalt minema. Kui sa pääsed juba Eesti mõistes tippklubisse, pead nii palju teenima, et muid probleeme poleks. Tippsportlase elu on ju raske ning kui oled aastaid palju vaeva näinud, on tasu see, et saad profileiba süüa.

Kas finaalseerias avanenud pilt rahuldas sind?

Eile öösel vaatasin mängu üle, sel polnud ju midagi viga – kiire, pall liikus, täitsa suure korvpalli moodi.

Kas tulevast hooajast on juba mingi nägemus olemas?

Kuna ümberringi on masu, siis teeme paari nädalaga sponsoritele ringi peale ja vaatame, mis võimalused avanevad. Tegelikult tõime ju toetajatele palju positiivseid emotsioone, Balti liigas jäi meil puudu vaid mõne play-off’iga harjunud mehe kogemusest.

Tulevaks hooajaks võib eelarve silmanähtavalt väheneda. Kas sellise rahaga ongi võimalik suurt korvpalli mängida?

Euroopa turul peaksid mängijate hinnad kukkuma, pealegi tahame leegionärideks tuua noori ja arenguvõimelisi mängijaid, kes võivad hooaja jooksul avaneda. Peame riskima. Usun, et põhituumik peaks olema Eestist.

Kas siis poleks parem, kui neid juhendaks Eesti korvpallile mõtlev inimene?

Mängu ajal mõtleme klubi peale. Ja kui meil on head mängijad, siis aitame sellega ka Eesti korvpalli.