Päev enne võistlust: suuskade testimisest, Alaveri irooniast ja Saksamaa treeneri udujutust

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on ainsa eestlasena kodusel MK-l triumfeerinud Andrus Veerpalu, kes oli konkurentidest kiirem 2005. aastal.
Seni on ainsa eestlasena kodusel MK-l triumfeerinud Andrus Veerpalu, kes oli konkurentidest kiirem 2005. aastal. Foto: Raigo Pajula

Reede hommik Otepää suusastaadionil ning MK-etapi radadel. Suusatajad, hooldemehed ja treenerid on ametis tavapärase rutiiniga – soojendustreeningu ja sobilike suusapaaride leidmisega. 



Poolatari Justina Kowalczyku abimehed Are Mets ja Peep Koidu jälgivad kahe erineva laskumise lõpus, kui kaugele hoolealune ühe või teise suusaga libiseb. Läbi raadiosaatja jagatakse teineteisele infot ning praagitakse ükshaaval suuski välja. Võistluspäeva hommikuks jäetakse sõelale neli suusapaari.



Kogenud mehed märgivad, et libisemisega pole probleeme karta, küsimus on pidamises ning kahe olulise teguri vahelise kompromissi leidmises. «Sellel rajal sõitmiseks peab suusk korralikult pidama,» tõdeb Mets, kes poolatari kõrvalt abistab ka Eesti olümpiakoondisse pürgivat Tatjana Mannimad.



Õige suusapaari leidmine pole määrdemeeste arvates keeruline, suuremat peavalu tekitab aga see, et Kowalczyk pole suusatuuri eelviimasel päeval külge jäänud külmetusest täielikult paranenud.



Tööhoos on ka Eesti koondislased: Andrus Veerpalu liigub koos määrdemees Margo Pullesega justkui paarisrakendis, laskumiste järel veetakse lumele kriipse ning aeg-ajalt vahetatakse omavahel suuski. Järgmisel ringil pannakse alla uus suusapaar ning nii mitu korda järjest.



Legendaarse Tordikarbi lähedal seisev Mati Alaver vaatab kurja pilguga, kuidas kolm Prantsusmaa hooldemeest uisusammu abil tõusust üles liuglevad.



«Klassikarajal on uisutamine keelatud,» viitab ta ning lisab, et sellise teo eest võib tiimile määrata rahatrahvi. «Sedasi sõites lõhutakse lihtsalt rada. Saan aru, et nad testivad suuskade libisemist, ent seda tuleks teha testirajal.»



See on ka ainus hetk, mil Alaver näitab välja vähimatki emotsiooni. Ta jälgib küll tähelepanelikult mööduvaid suusatajaid, ent leiab samas aega anda intervjuu ühele Eesti telejaamale ning arutleda ajakirjanikega suusaspordi üle.



Kui aga seesama telereporter küsib, kas oleks võimalik rääkida ka Andrus Veerpaluga, asub treener isalikult sportlase kaitsele – ta olla lubanud, et Veerpalu ei pea enne võistlust meediaga suhtlema. «Küll te pärast võistlust räägite,» lausub ta ning viitab jahedale ilmale.



Alaver on hoos ning teda tundvad inimesed tõdevad, et see tähendab vaid positiivset – suusatajad peaks olema heas vormis. «Mida te pakute, kelle me peaksime teatemeeskonna neljandaks liikmeks võtma?» küsib ta irooniavarjundiga, viidates ajakirjanduses ilmunud artiklitele, et murdmaasuusatamise koondis võiks Vancouveri olümpial otsida abi laskesuusatajatelt.



Neljapäeva pärastlõunal istunudki Alaver teleri ees, jälgides laskesuusatamise MK-etappi, kus vahepeal hiilanud eestlased maandusid argipäeva tähistavatele tagasihoidlikele kohtadele.



Üksmeelselt leitakse, et ega teiselt spordialalt polegi praegu abi loota ning pilgud tuleb pöörata ikkagi vaid murdmaameeste endi suunas.



Kuid keda võtta, keda jätta? Tänavu Eesti A-koondisest välja jäänud ning vaid mõnel võistlusel osalenud Kaspar Kokk kinnitab, et põleb endiselt soovist Vancouveris võistelda, samas ei tea ta täpselt sedagi, milline tulemus ta sinna aitab. Oma seisundi hindamisel ei taha Kokk kõlavaid veksleid välja anda. «Täpselt 24 tunni pärast on asjad selgemad,» viitab ta.



Tegelikult poleks Otepääl hea tulemuseni jõudmises midagi üleloomulikku. Napp nädal pärast Tour de Ski lõppu jätsid mitmed ässad Eestisse sõitmata. Ootamatult kõhnaks jäi näiteks Saksamaa koondis, kust saabus vaid üks suusamees.



Alaver räägib, et sakslaste peatreeneri Joachim Behle sõnul võtnud tuur Saksa suusatajad täitsa läbi ning võistlemise asemel tuleb trenni teha. Selline väide ei haaku aga kuidagi Alaveri enda päev varem õhku visatud arvamusega, et Otepääl võidutsevad just suusatuuril hiilanud mehed-naised.



«Tugevaid sportlasi tuuri pingutus ei mõjuta,» ühmab Alaver ning toob näiteks jalgratturid, kes pedaalivad suurtuuridel kolm nädalat järjest. Teema lõpetuseks annab ta aga mõista, et Behle toodud põhjendus kuulub udujuttude valdkonda.



Kuid Otepää võistlus on täna eriline – pärast kaheaastast pausi on kodurajal stardis Kristina Šmigun-Vähi. Eile hommikul eelistas ta puhata, pärastlõunal sõitis aga Tehvandi rajal paar ringi. Suusakuninganna abikaasast mänedžeri sõnul on kahekordsel olümpiavõitjal kõik hästi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles