Kärp hoidus Veerpalu võitmise järel eufooriasse sattumast

Algo Kärp Foto: Toomas Huik

Samal ajal kui enamik Eesti suusakoondislasi sügisel Ramsau laagris higi valas, istus Algo Kärp kodus, vaatas valusat paistes põlve ja nägi suusa­tamist üksnes unes. Laupäeval krooniti seesama Kärp Andrus Veerpalu ees Eesti meistriks.

Kui Kärp septembris põlve artroskoopilisele lõikusele läks, kartis ta kõige rohkem seda, et ei suuda olümpiahooajaks taastuda. Et nelja aasta tähtsaim hooaeg võib sootuks nässu minna.

Seda enam, et kuu aega ei tohtinud ta suuskade ega rullide poole vaadatagi. Kui põlv vähegi koormust sai, paistetas see üles ja tegi põrguvalu. Aga Kärp ei kavatsenudki alla anda.

Tatsus suuskadel

Ta järgis füsioterapeut Lauri Rannama ja doktor Toomas Teini juhtnööre ja hakkas tasahaaval põlvele koormust andma. Süda tilkus küll pidevalt verd – spordimehena ei suutnud ta nii väikeste koormustega kuidagi leppida. Ta tahtis treenida tunduvalt rohkem, kui lubatud oli. Samas teadis ta, et liiga suur koormus võib tulevikus valusalt kätte maksta.

«Mul tekkis sel perioodil meeletu treenimissoov, õnneks suutsin end siiski tagasi hoida. Tänu Lauri Rannamale ja Toomas Teinile läks lõppkokkuvõttes kõik väga hästi. Kõik jooksis kuidagi sobivalt kokku,» meenutas Kärp, kes poleks iialgi nii kiiret taastumist oodata osanud.

Novembris sõitis ta juba Olosele esimese lume laagrisse, kus tegi 98 protsenti treeningutest käte abil. Juba Olose laagris kaasategemine oli Teini hinnangul väike risk.

Kärp mõtles endamisi: kes ei riski, see šampanjat ei joo! Ta võttis riski, mis end hiljem kuhjaga ära tasus. «Sõitsin põhiliselt klassikatehnikas ja töötasin paaristõugetega. Uisku pole see hooaeg korralikult sõita saanudki. Uisutehnikas oli alguses valus sõita ja see olnuks põlvele liiga koormav. Seetõttu tatsusin selles tehnikas kolm kuud niisama suuskadel,» sõnas 24-aastane Kärp.

Just seetõttu valmistas laupäevane Mammastes võidetud Eesti meistri tiitel Kärbile kõige enam rõõmu. Klassikas sai Veerpalu Kärbi ees küll kaheksa­sekundilise edu, kuid uisutehnikas kahanes see kiirelt. 22,5 km vaheajapunkti jõudsid Veerpalu, Kärp ja Kaspar Kokk kolmekesi koos.

Lõpukiirendus oli parim just Kärbil, kes võitis lõpuks 1.14,24. Veerpalu kaotas 0,8 ja veidi varem maha jäänud Kokk 6,2 sekundiga. «Tahtsin klassikapoolel eest ära sõita, aga tõusud polnud väga pikad ja ma ei saanud vahet sisse. Uisus jäi palju aga taktika taha – jäin Kaspari taha karpi ja Algo sai eest minema,» selgitas Veerpalu ja lisas: «Valus kaotus? Ei, seda mitte. See polnud nii tähtis võistlus.»

Ka Kärp ei tahtnud võitu üle tähtsustada. Küsimuse peale, mis talle rohkem rõõmu valmistas – kas Veerpalu alistamine või elu esimene Eesti meistri tiitel –, vajus Kärp mitmeks sekundiks mõttesse.

«Ei oskagi öelda. Ega ma Andruse võitmise pärast eufooriasse sattunud. Kõik kokku valmistas rahulolu – nii meistritiitel kui ka võit. Kõige tähtsam oli enesetunde kontroll – tahtsin näha, mis seisundis ma pärast alpimaja olen. Ja ei saa öelda, et seisund kehv oleks olnud,» vastas Kärp.

Vancouveri olümpial ei kavatse ta sellegipoolest suusavahetusega sõidus osaleda. Tema põhidistantsiks on 50 km klassikasõit. Peale selle valmistab Kärp end ette ka teatemeeskonnas sõitmiseks. «Usun, et me mõlemad Kaspariga valmistume olümpiaks selle mõttega, et võiksime ka teatesõidus kaasa teha. Lihtsalt sellepärast, et see ei tuleks eelmisel päeval öelduna üllatusena,» sõnas Kärp.

Veerpalu ja Mae Davosi

Kui esialgu plaanis Kärp koos Jaak Mae ja Andrus Veerpaluga täna Davosi laagrisse sõita, siis nüüd otsustas ta sellest plaanist loobuda. Selle asemel kavatseb ta osaleda hoopis paaril võistlusel. «Olen noor mees ja mul on võistlusi rohkem vaja kui Andrusel ja Jaagul,» põhjendas ta.

Veerpalu seevastu sõidab koos Maega täna Davosi laagrisse. Kahekordse olümpiavõitja sõnul kulgeb Vancouveri olümpia ettevalmistus plaanipäraselt. «Nüüd peaks ainult paremaks minema. Tugevaid treeninguid tuleb ka veel teha,» sõnas Veerpalu, kes sõidab laagrisse koos perega. Ka Mae pere on Davosis perepeale toeks.

Jaak Mae oli Marcialonga maratonil 18.

70 km pikkusel Marcialonga klassikamaratonil 18. koha saanud Jaak Mae tõdes, et enesetunne oli võrreldes kolme nädala taguse Tšehhi maratoniga märksa parem.
«Seis on täiesti korralik. Loomulikult tahaks alati paremat, aga midagi häda ka otseselt polnud. Töövõime oli hea,» sõnas Mae rahulolevalt.

Marcialonga maratoni rada polnud eestlase jaoks just sobivaim. Võistlus peeti valdavalt tasasel või pisut allamäge kulgenud reljeefil, mis vajas paaristõuget. Tõuse oli rajal aga ülimalt vähe. «Just paaristõukes jäingi parimatele kõige rohkem alla. Tõusudel suutsin oma seisu juba parandada ja natuke võistlust vedada ka,» sõnas Mae, kes usub, et nüüdsest peaks seisund järjest paremaks minema. «Ega kehvemaks ei tohiks minna küll. Loodan, et ikka paremaks.»

Marcialonga maratoni kaksikvõidu said rootslased Oskar Svärd ja Jerry Ahrlin, kolmas oli norralane Jörgen Aukland. Mae kaotas võitjale 3.34,6. Naiste parim oli rootslanna Jenny Hansson. (PM)