Vancouver OMi eel – särav päike, lilled ja roheline muru

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Trööstitu vaatepilt ühe võistluspaiga ees – vihmasajud ja soe ilm teevad korraldajate elu eriti raskeks.
Trööstitu vaatepilt ühe võistluspaiga ees – vihmasajud ja soe ilm teevad korraldajate elu eriti raskeks. Foto: AP/Scanpix

Kui vabatahtliku abilisena olümpiale sõitnud Katrin Talvak Vancouverisse jõudis, avanes talle üllatav vaatepilt. Päike paistis, muru oli roheline, puud olid lehes ja Talvakul oli ainuke küsimus: «Kas ma tõesti jõudsin äsja taliolümpiale?»



Tõepoolest, Vancouveris on praegu vähe ühist sõnaga «taliolümpia». Külm ilm? Lumi?  Sportlased?



Selle asemel laiutab seal pisut üle kümne soojakraadi, lume asemel kaunistab maad roheline muru ja nartsissid õitsevad.



Kuna mängude ajal on ka vihmaoht, siis peetakse esimest korda ajaloos taliolümpia avamis- ja lõputseremoonia sisetingimustes. Ent liiga soe ilm ei tähenda veel, et võistlused ära peaksid jääma.



Sinine Vancouver


Õnneks peetakse kõik suusavõistlused üleval mägedes, Whistleris. Ja seal jagub lund rohkem kui küll. Hiljuti püstitati seal isegi viimaste aastate lumerekord. «Siin on hakatud lund isegi välja vedama. Sellest juba puudust ei tule,» muigas Eesti olümpiadelegatsiooni juht Martti Raju.



Vancouveris sillerdav päike ja lumepuudus polnud sugugi mitte ainuke üllatus, mis Talvakut ja Raju sihtpunkti jõudes tabas. Väiksemaid üllatusi oli veelgi. «Ootasin, et nii lennujaamas kui ka tänavatel on rahvamassid, aga minu suureks üllatuseks oli kõik äärmiselt vaikne ja rahulik.



Inimesi eriti liikumas polnud,» sõnas Talvak.



Olümpiameeleolu Vancouveris väga veel pole. Paljud teed on suletud, väikeste äride omanikel on palutud poed OMi ajaks kinni panna ja elanikel on soovitatud linnast lahkuda või toas püsida. Eelkõige selleks, et teha teed eeldatavalt 300 000 külastajale.



Paljud kohalikud on oma elamise kalli raha eest välja üürinud ja puhkusele sõitnud. Ka nii mõnigi kool on olümpiamängude ajaks suletud. Peale selle on kohalikel palutud isiklike autode asemel kasutada busse. Mängude ajal elab linn vaid olümpiale.



«Liiklusskeemi on siin tublisti muudetud ja see tekitab kohalikele stressi, sest oma harjumusi on raske muuta,» selgitas Talvak.



Seetõttu polegi mingi ime, et Vancouveris ja Whistleris oli domineerivaks värviks sinine. Nimelt kannavad sealsed vabatahtlikud siniseid rõivaid ja neid on sinna kogenud rohkem kui küll. Juba ainuüksi Eestist sõitis Vancuverisse kaheksa vabatahtlikku. Ühtekokku oodatakse olümpiale 25 000 vabatahtlikku.



Raju sõnul on vabatahtlikud oma uhiuute siniste jopedega juba ka Whistlerisse jõudnud. Ometi on sealgi praegu kõik veel väga vaikne. Kas vaikus enne tormi?


«Olümpiast annavad märku lipukesed ja reklaamid. Muidu on kõik rahulik – vennad sõidavad lumelauaga ja teevad oma argitoimetusi. Olümpiast annavad märku vaid väiksed lipud ja lehvid,» rääkis Raju, kelle sõnul liigub Vancouveris kõik sama rada pidi nagu varasematelgi mängudel.



Tuhat turvakaamerat


Mingeid väga suuri apsakaid ei paista korraldajad teinud olevat. Need ilmnevat alles mängude käigus. Kui üldse.  «Esimesed kaks nädalat ei saa keegi midagi aru, mis toimub. Aga ajapikku loksub kõik paika. Mingeid probleeme praegu veel ei ilmne,» sõnas Raju.



Kuigi ajavahe Eestiga on kümme tundi, pole delegatsioonijuht enda sõnul mingeid kohanemisraskusi tunnetanud. Nagu ta ise ütles: «Kui kohe järgmisel hommikul peab koosolekule minema, siis ei saa probleeme olla! Kui mölutamiseks oleks aega, siis tekiksid ka probleemid.»



Ilmselt on väljastpoolt tulijate kohanemine ajavahega korraldajate jaoks kõige väiksemaks probleemiks. Mängud lähevad kalliks maksma – nii 2010. aasta olümpia kui ka paraolümpia korraldamiseks kulub väidetavalt kuus miljardit dollarit.



Vancouveri olümpia lõplik maksumus arvutatakse kokku pärast mänge ja pole võimatu, et seda summat ei avalikustatagi.  Ent juba ainuüksi avamistseremoonia maksab 40 miljonit dollarit. Turvameetmetele kulub 900 miljonit dollarit.



Ühtekokku on olümpiamängude ajal tööle pandud 15 000 politseinikku ja turvatöötajat. Ka praegu seisab Vancouveris iga nurga taga vähemalt üks politseinik. Peale selle on nii Vancouverisse kui ka Whistlerisse paigaldatud ühtekokku 1000 turvakaamerat.



Kuigi terrorismiohtu peetakse olümpial väikeseks, kardavad korraldajad poliitilisi proteste. Eks 12.–28. veebruarini selgub, kas korraldajate hirm oli õigustatud või mitte.



Om arvudes


•    5500 sportlast teeb OMil kaasa



•    80 riiki on olümpiamängudel esindatud



•    1,6 miljonit OMi piletit on veel saadaval



•    10 000 meediaesindajat saabub olümpiale



•    25 000 vabatahtlikku abistab korraldajaid



•    15 000 politseinikku turvab olümpiamänge



•    40 miljonit dollarit maksab avamistseremoonia



Allikas: PM

Tagasi üles