Jalgpallis on igal nädalal Tartu maraton

Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Konstantin Vassiljev (palliga) Lilleküla staadionil koos kaaslastega noortele huvilistele oma oskusi näitamas ning neile jalgpallipisikut süstimas. Foto: Mihkel Maripuu

Eestis on harjutud rääkima, kui palju kogub igal aastal osalejaid Tartu maraton, kuid samas müttab lumevabal ajal igal nädalal umbes sama palju spordihuvilisi jalgpalliväljakutel.

Eelmisel talvel kogus Tartu maraton kahe viimase kümnendi rekordilise osavõtjate arvu, kui kõikidel erinevatel distantsidel ning noorte- ja avatud raja võistlustel tuli rajale 8038 suusasõpra (absoluutne rekord, 15 745 osalejat, pärineb 1986. aastast).

Samas mängib Eestis jalgpalli aprillist oktoobrini igal nädalavahetusel umbes sama hulk mängijaid. «Noorte eliitliigade ja meeste hooaeg algab märtsis ja lõpeb novembris. Madalamad liigad ja naised alustavad aprillis ja lõpetavad oktoobris,» täpsustas Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht.

Kui Eesti Spordiregistri andmetel on jalgpall 13 635 harrastajaga Eesti populaarseim spordiala, siis Jalgpalli Liidu andmetel on meil 9598 registreeritud pallurit ehk neid, kes võivad igal nädalal mõnes kohtumises väljakule joosta.

Jalgpallile järgneb korvpall

«9598 on selline arv, mis on maksimum. Kõigil alati mänge ei ole ehk täiesti realistlik on see, et 7000 mängib igal nädalal,» selgitas Uiboleht. «Märtsist kuni novembrini on igal nädalal nagu Tartu maraton. Algselt tõi selle võrdluse muide Jalgpalli Liidu peasekretär Tõnu Sirel, kes on endine suusataja.»

Kui jalgpalli kõrvale tuua teised Eesti populaarsemad pallimängud, siis korvpallil on 10 377 harrastajat ehk jalgpallist üle 3000 vähem, võrkpallil 7287 ning käsipallil 1751 mänguhuvilist. Spordiregistri andmetel on jalgpalli lähim jälitaja hoopiski ujumine 12 705 huvilisega, samas aastas paaril korral suuri masse haaraval murdmaasuusatamisel on 3168 harrastajat.  

Siiski jääb jalgpall klubide arvult korvpallile ja võrkpallile alla, samas tuleb siinkohal arvestada seda, et ühe jalgpallivõistkonna jaoks on vaja märgatavalt rohkem huvilisi kui teiste pallimängude puhul.

Samal ajal ei saa jalgpallurid kindlasti oma trooni nautima jääda, sest ka suusarahvas on oma haaret laiendamas. «Viimastel aastatel on olnud väga jõuline tõusutrend ning inimesi tuleb aina rohkem suusaradadele. Inimeste enda teadlikkus tervisest on tõusnud ning tahetakse olla füüsiliselt aktiivsed,» rääkis Eesti Suusaliidu juhatuse esimees Jaanus Pulles.

Eesti Terviseradadel korraldatakse 24. veebruaril üritust «Eesti Terviseradadel ümber maailma», mis 2009. aastal kogus 12 000 osalejat. Tänavu andis oma panuse 9707 suusasõpra, koos püstitati ka rekord 98 268,2 kilomeetrit ehk tehti ligi kaks ja pool tiiru ümber maakera.

Populaarsuse kasv

Samas ongi eelpool mainitu ning Tartu maraton kaks üritust, millest võtavad osa väga paljud suusasõbrad. «Matkaselli tasemel rohkem selliseid üritusi pole,» sõnas Pulles. «Ülejäänud Estoloppeti sarja kuuluvad maratonid koguvad umbes 800–1500 osalejat.»

Osalejate arvu poolest on rahvaspordiüritustest küllaltki populaarsed ka Tartu Rattamaraton ning Jooksumaraton, mis viimastel kordadel on kogunud üle 5000 osaleja.

Samas pole jalgpall Eestis kogu aeg nautinud harrastatuima spordiala tiitlit ning üheksakümnendate alguse raskest seisust on tehtud õiged ja vajalikud järeldused.

«Statistikaamet ütleb, et olime korvpallist ees 1999. aastal, 2000. aastal olime natuke taga ning 2001. aastast alates oleme olnud kogu aeg ees,» täpsustas Uiboleht.

Samas tähendab jalgpalli populaarsuse kasv, et Eestis liiguvad asjad samas suunas nagu need on paljudes maailma riikides, kus nimetatud pallimäng hoiab esispordiala trooni.

«Jalgpalli populaarsuse kasvule on kaasa aidanud õiged otsused: tähelepanu pööratakse noortetööle, tippklubidelt on alati nõutud, et nad võtaks vastutuse ka ala tuleviku eest ehk tegeleks noortega, mitte ainult esindusvõistkonnaga,» tõi Uiboleht välja põhjuseid, miks maailma populaarseim spordiala on ka Eestis aina tugevamalt pead tõstmas ning kanda kinnitamas. «Lisaks on oluline jalgpalli loomulik populaarsus, mis enne iseseisvuse taastamist oli kunstlikult pärsitud.»