Kahevõistlejad hüppasid Soomes eluohtlikes tingimustes

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarel Nurmsalu
Kaarel Nurmsalu Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

«Ma ei tea ühtki võistluste korraldajat kogu maailmas, kes oleks nii ebaviisakas kui soomlane! Korralduslik pool võrdub nende puhul nulliga! Kui võistluskogemust vaja poleks, siis sinna küll enam ei läheks,» kurjustas Eesti parim kahevõistleja Kaarel Nurmsalu.



Nädalavahetusel käisid eestlased Soome kahevõistluse meistrivõistlustel Lahtis. Korralikud tingimused, maailma paremikku kuuluvad konkurendid ja hea võimalus võistlusnälga vaigistada – miks siis mitte osaleda? Need mõtted muutusid kiiresti, kui eestlased nägid, millistes tingimustes nad hüppama peavad. Tugeva tuule tõttu muutus võistlus eluohtlikuks.

«Millegipärast arvas žürii, et see pole nii, ja lubas sportlased hüppama.

Tugevamatel hüppajatel oli hoogu liiga palju ja kohati tundus, et nad võinuks ei tea kuhu lennata. Paljud olid seetõttu sunnitud üsna algusfaasis hoogu pidurdama hakkama,» rääkis kahevõistluse ja suusahüpete juht Roomet Pikkor, kes käis kohapeal soomlaste korraldustööd jälgimas.

Nurmsalu sõnul oli tegemist ühe tema elu hirmutavama võistlusega. Temaga sama meelt olid ka Soome tippkahevõistlejad Hannu Manninen ja Janne Ryynanen. «Korraldajad nägid, et nii kõrgelt pole mõtet hüpata, aga midagi ei muudetud.

Olime üleval tornis koos Hannu Mannineni ja Janne Ryynaneniga ja me kõik kartsime,» rääkis Nurmsalu. «Manninen ei pannud hüppe ajal ilmselt kõike välja. Mina mõtlesin, et kui ma siia juba tulin, siis ei hakka end tagasi hoidma. Aga kui hüppe pealt nägin, et ei saa enam edasi lennata, sest see, mis vastu tuleb, on sile maa, siis oli ikka hirmus küll!»

Nurmsalu sõnul oli Lahti K90 mäel rekord 135 meetrit, tema maandunuks aga lausa 150 meetrile. Tagajärjed võinuksid olla hullud. «Tõmbasin end kuidagi puusast tagasi. Tänu sellele suutsin 125 meetril maanduda. Suusad lendasid jalast ja kombe läks puruks. Lisaks vigastasin natuke oma kätt. Juba seegi näitab, milline hoog oli,» rääkis ta. «Kui Ryynanen maandus, siis näitas ta kohtunike brigaadile vihaselt lausa keskmist sõrme!»

Nurmsalu sõnul ei osanud korraldajad õiget poomi paika panna. Just seetõttu pididki tugevamad hüppajad hoogu pidurdama. «Hüppasime 17. poomist ja vastutuulega. Janne Ahonen ütles, et oleksime pidanud viis poomi altpoolt hüppama.

Korraldajad sama meelt paraku polnud, nemad poomi allapoole ei toonud. Õnneks mujal võistlustel on korraldajateks ikka ajudega inimesed,» nentis Nurmsalu, kes sai võistlustel kokkuvõttes 12. koha. Märksa paremini läks aga Kail Pihol, kes hüppas 125 meetrit ja finišeeris lõpuks neljandana.

Nurmsalu polnud ainuke, kes nädalavahetusel ohtlikul võistlusel kaasa tegi. Kasahstanis Almatõs toimunud suusahüpete kontinentaalkarikavõistluste etapil elas treeningul tõsise kukkumise üle Martti Nõmme, kelle küünarnukk vajas seitset õmblust. See ei takistanud teda aga samal päeval võistlustulle astumast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles