Suusatamise paarissprint – see on armutu võitlus, kus peaksid võitma vaid kiireimad. Paraku pole paarissprint enam see, mis ta olema peaks, ja eestlased võitlevad selle nimel, et ala tulevikus võistlusprogrammist kaoks.
Suusatamise paarissprindi kaotamiseks astuti esimene samm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene samm selle nimel on juba tehtud. Tõsi, see samm on veel õige pisike. Nimelt loodi oktoobris FISi (rahvusvaheline suusaliit – toim) murdmaakomitee juurde töörühm, kes peab paarissprindi väljavaadete kohta ettepanekud esitama. Kas see on võistlusformaat, mis publikut köidab? Kas see toob suusatamisele fänne juurde? Kas suusasprint on ikka sprint?
Need on küsimused, mida arutama hakatakse. Töörühma kuuluvad USA suusaliidu direktor John Farra ning Eesti ja Sloveenia suusaliitude esindajad. Eestit esindab töörühmas Tiit Pekk, kes kuulub ka FISi murdmaakomiteesse.
Jah, te nägite õigesti – ühegi suure suusariigi esindaja töörühma ei kuulu. Ei Norra, Venemaa, Rootsi ega Soome esindajad. «See on omamoodi riikidevaheline võitlus. On neid, kes on teatesprindi poolt, ja neid, kes on vastu,» nentis Eesti suusakoondise peatreener Alaver.
Kaks individuaalsprinti
Kui veel märtsis lootsid eestlased, et nende sooviga tulevad kaasa ka soomlased ja ehk isegi venelased, siis viimasel FISi koosolekul selgus, et see on asjatu lootus.
«Kui küsite, kes sel teemal sõna võtsid, siis tuleb tõdeda, et suurte suusariikide poolt oli vaikus. Kas ei saadud teemast aru või polnud see nende jaoks oluline – seda ma ei oska öelda,» nentis Pekk.
Pole ka mingi ime – suurte suusariikide sportlastele paarissprindi formaat sobib. Hoolimata sellest, et paarissprindi algupärasest ideest on välja kasvanud midagi sootuks muud. Distantsid on läinud üle poole kilomeetri pikemaks ja tavasprinterid ei löö seal enam läbi. Hoopis distantsimehed on ühe ala juurde saanud.
Seetõttu tegidki eestlased ettepaneku, et paarissprindi asemel võiks tiitlivõistlustel kavas olla hoopiski kaks individuaalsprinti. Nii vaba- kui ka klassikalises tehnikas.
«Meie eesmärk on anda sportlastele rohkem võimalusi. Sprinterid, kes eelistavad üht viisi teisele, peavad liiga pikalt oma uut võimalust ootama,» nentis Pekk.
Näiteks võimsate paaristõugete poolest tuntud Kein Einaste saab olümpiamängudel klassikasprinti sõita alles kaheksa aasta pärast. Tiitlivõistlustel on klassikasprint kavas 2013. aasta MMil. Sotši olümpial võisteldakse vabatehnikasprindis.
Ent on siis tegemist omamoodi võitlusega tuuleveskitega? Juba üksnes seetõttu, et suured suusariigid ettepanekuga kaasa ei tule. Seda enam, et ka FISi jaoks pole tegemist prioriteetse küsimusega.
«Kui leiame piisavalt argumente, miks paarissprint kahe individuaalsprindiga asendada, siis tasub teemat kindlasti edasi taguda. Ma ei peaks seda võimatuks ülesandeks,» nentis Pekk, kelle sõnul on kogu projekt suunatud kaugemasse tulevikku. Järgmise nelja aasta jooksul võistlusprogrammi muudatusi ei tule.
Et paarissprint tiitlivõistlustel üldse kaoks, peab asjaga päri olema ka FISi nõukogu, kuhu ei kuulu ühtki eestlast, ning Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Raske prognoosida
«Täna on väga raske prognoosida, kas me saaksime võidu. ROK mõtleb kindlasti, et üks sprint juba on – milleks siis kahte vaja oleks?» arutles Alaver ja lisas: «Peame mõtlema, mis oleks innovaatilisem. Milline võistlusvorm oleks tele jaoks parem. Mis oleks atraktiivsem.»
Eestlaste jaoks, kellele paarissprindi formaat ei sobi, oleksid kaks individuaalsprinti atraktiivsemad. Iseküsimus on, kui palju eestlaste sooviga arvestatakse.