Kümme küsimust – mis saab Kanepist ja teistest Eesti staaridest?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaia Kanepi.
Kaia Kanepi. Foto: Mihkel Maripuu

Postimehe sporditoimetus esitas alanud spordiaasta kohta kümme küsimust, alustades meie tennisekuninganna Kaia Kanepi tegemistest ja lõpetades Eesti jäähoki skandaalsete juhtide ametis jätkamisega. Aasta näitab, kas meil oli õigus.
 

Mullu oli küsimusi kaheksa ning õiged ja valed vastused jagunesid täpselt pooleks. Me nägime ette Kaia Kanepi treenerivahetust, Gerd Kanteri saatust, Eestist pärit sportlase pisikest dopinguskandaali ja Ott Tänaku MM-ralli klassivõitu.
-----------------------------------------------------

Kas tennisepiiga Kaia Kanepi vahetab taas treenerit?

Postimehe aastaennustuse püsiküsimus. Alati oleme vastanud jaatavalt ja alati on vastus osutunud õigeks. Kuigi Kanepi mängis möödunud hooajal oma karjääri parimat tennist ja koostöö treener Silver Karjusega näib ideaalne, ei luba lähiajalugu olla milleski kindel. Eesti naiste spordi esileedi on seni vahetanud treenereid pealtnäha kõige ootamatumal hetkel, seega võib ta samasuguse otsuse langetada ka alanud aastal.
Möödunud aastal laiemale üldsusele üllatuslikult Kanepi treeneriks kerkinud Karjus aitas hoolealuse välja sügavast mõõnast ja koos tegutsedes tõusti maailma edetabeli kolmandasse kümnesse.
Tulemusliku koostöö katkemisest oleks äraütlemata kahju.

Postimees usub, et vaatamata kõigele vahetab Kanepi ka alanud aastal treenerit.

Kas Mikk Pahapill ja Ksenija Balta kaitsevad Pariisis tiitlit?

Kaks talve tagasi juhtus Torinos kergejõustiku talvisel EMil ime – Eesti sai kaks kuldmedalit. Mitmevõistleja Mikk Pahapillile ja kaugushüppaja Ksenija Baltale on need seni jäänudki karjääri suurimaks saavutuseks.
Samaväärse tulemuse lähedale ei küünditud suvisel MMil Berliinis, sise-MMil Dohas ega mullu suvel EMil Barcelonas. Tänavu märtsis, kaks aastat pärast triumfi, on Pahapillil ja Baltal võimalus tõestada, et toonane edu polnud juhuslik. Pole alust kahelda, et kõik võimalused on neil selleks olemas.

Balta on pärast Torino kulda jätkanud kõrgel tasemel ja sekkunud jätkuvalt kõrgesse mängu. Ainus tagasilöök oli EMil Barcelonas, ent loodetavasti on sellest tehtud omad järeldused. Pahapilli areng pole olnud nii kiire kui arvati, ent nüüd on aeg end näidata – õpipoisi- ja katsetuste aastad peaks olema läbi.

Postimees usub, et Pahapill ja Balta võidavad Pariisis medali, kuid  kullani ei küündi.

Kas tandem Vilba ja Soonik jääb Eesti hokit juhtima?

Aastad on näidanud, et opositsiooni vastuseis on justkui vesi Priit Vilba ja Riho Sooniku veskile. Isegi siis, kui aastaid tagasi sunniti nad koduse korvpalli juurest lahkuma, leidsid nad kiiresti uue väljakutse – Eesti jäähoki edendamise.

Mis sellest, et kõik pole õnnestunud nii, nagu alguses plaaniti ja räägiti. Mis sellest, et Eestis napib kohti, kus hokit mängida. Mis sellest, et Eesti meistriliigasse on jäänud vaid kolm klubi ning alternatiivliigas osalejate ja alaliiduga opositsioonis olevate klubide arv aina suureneb. Kõik see pole avaldanud Vilba ja Sooniku valitsemisele vähimatki mõju.

Postimees usub, et vaatamata rohketele üritustele ei suudeta Vilbat ja Soonikut kohalt kangutada.

Kas Mati Alaver siirdub Venemaa suusakoondise peatreeneriks?

Venemaa suusaliidu juht Jelena Välbe on korduvalt kinnitanud, et ootab Eesti suusatamise hinge Mati Alaveri oma riigi koondise peatreeneriks. Kogenud eestlane olevat idanaabrite jaoks kindel esimene valik, seepärast ollakse valmis isegi ootama, kuniks Alaver lõpetab käesoleva hooaja Eesti koondise eesotsas.

Paraku võib tänavune suusatalv tuua arvamuste ja hinnangute muutumist. Eesti suusatajad virelevad MK-etappidel punktikohtadest kaugel, venelased aga võitlevad poodiumikohtade eest. Vaid võite tunnistavatele venelastele võib see olla märk, et Alaver pole nende jaoks piisavalt hea.

Mõistagi võib ja peab vaatama asja ka teisest vaatevinklist – Andrus Veerpalu ja Jaak Mae vananedes pole lihtsalt uut väärikat põlvkonda peale kasvanud, valik on selleks liiga kitsas. Endise tippsuusatajana võib Välbe sellist selgitust isegi aktsepteerida. Vähe tähtis pole ka see, et Sotši olümpiaks valmistudes püütakse sportlaste elu teha võimalikult mugavaks, vene keelt oskav peatreener sobiks selleks hästi.

Postimees usub, et kevadel tekib Alaveri Venemaale suundumise ümber palju poleemikat, kuid lõpuks hakkab ikkagi tema idanaabrite esindust Sotši olümpiaks ette valmistama.
 

Kas Taimsoo ja Raja duo laguneb?

Mullu ähvardas sõudelegend Jüri Jaanson rikkuda Kaspar Taimsoo ja Allar Raja rahu ning koos Tõnu Endreksoniga konkureeriva paarisaerulise kahepaadi moodustada. Eelkõige oli tema sooviks luua maailma tugevaim neljapaat.

Praeguseks on Jaanson tippspordist loobunud ning Taimsoo-Raja kindlus märksa suurem. Kui just ei juhtu midagi ootamatut... Kas Tõnu Endrekson loobub ühepaadi mõttest ja soovib hoopiski Rajaga kahepaadi moodustada? Või ehk tullakse mõttele luua taas üks tugev paarisaeruline neljapaat? Kas Taimsoo ja Raja paatkond lõhutakse, sest mullune MM ebaõnnestus? Need on küsimused, millele järgneva 12 kuu jooksul vastused tulevad!

Postimees usub, et Taimsoo ja Raja lähevad koos võiduka lõpuni ja lunastavad suvisel MMil Londoni olümpiapileti.

Kas võrkpallurid saavad EMil vähemalt    ajaloolise esimese võidu?

Eesti võrkpalli rahvuskoondis on Eestis nähtus omaette – teist korda järjest jõuti tiitlivõistluste finaalturniirile.

Kaks aastat tagasi Türgis toimunud EM-finaalturniiril leppis Eesti alagrupis kolme kaotusega. Toona polnud see traagika – ainuüksi sinna turniirile pääsemine tähendas Eesti võrkpallile suurt võitu. Nüüd on aga olukord muutunud ja pelgalt osalemisega ei tohiks rahulduda.

Aastatega on tekkinud kogemused, mängijad on oma parimas eas ja miski ei tohiks takistada edukat esinemist. Eesmärgiks peaks olema edasipääs alagrupist.

Postimees usub, et Eesti võrkpallikoondis nopib EM-finaalturniiril vähemalt ühe võidu.

Kas Baruto tõuseb yokozuna’ks?

Mullu sumohierarhias ozeki’ks tõusnud eestlane Kaido Höövelson alias Baruto on kinnitanud, et karjääri peamiseks eesmärgiks on saada ala kõrgeim, yokozuna tiitel. Spetsialistide sõnul olevat Barutol kõik eeldused, et tõusta  ala valitsejaks, kuid suurele mehele heidetakse ette liigset heatahtlikkust, mis võib väljenduda ka ringis. Läinud aasta lõpus aga tegi Aasia ühiskonnast väsinud Baruto ihaldatud külaskäigu kodumaale ning loodetavasti sai ta piisavalt motivatsiooni, et Jaapanis karjääri edukalt jätkata. Yokozuna’ks tõusmiseks oleks Barutol vaja koguda kaks turniirivõitu järjest. Siiani pole ta ühelgi sumo suurturniiril poodiumi kõrgeimale astmele tõusnud.

Postimees usub, et Baruto võidab sel aastal küll ühe turniiri, kuid yokozuna’ks veel ei tõuse.

Kas Joel Lindpere tõmbab taas selga Eesti koondise särgi?

Eelmise aasta alguses esimese eestlasena jalgpalli USA meistriliigasse siirdunud ja seal mehetegusid teinud Joel Lindperest sai seeläbi üleöö üks populaarsemaid Eesti sportlasi.

Siiski on siin jalgpallifänne, kes on mehes pettunud, kuna rahvuskoondise kutsetele vastas ta sel ajal vaid eitavalt. Kuna suure tõenäosusega jätkab Lindpere ka algaval hooajal New York Red Bullsis, pole ka selgust, kas poolkaitsjat võib tänavu sinimustvalges mänguvormis näha.

Samas on teada, et USA liiga ei tee ka edaspidi koondisemängude ajaks pausi ehk seis on sama, mis mullu.

Kui eelmisel aastal peeti EM-valikmänge vaid suve lõpus ja sügisel, siis tänavu asutakse punkte jagama ka kevadel ja suve alguses, kui USA liigas pole kavas veel nii tähtsad mängud kui hooaja teises pooles.

Postimees usub, et Lindpere tuleb sel aastal Tarmo Rüütli kutse peale Eesti koondisse.

Kas Tarvas kordab imet ja võtab Eesti meistriliigas medali?

Möödunud aasta üks suuremaid üllataid Rakvere Tarva korvpallimeeskond jooksis küll suvel põhitegijatest peaaegu tühjaks, ent mutta tambitud korvpallurite elluärataja mainega peatreener Andres Sõber on uute mahakantud meeste abil jätkuvalt konkurentsis.

Millises muus meeskonnas saaks aastaid varumeeste pingi poleerimisega tegelenud Viljar Veski nii palju mänguaega või milline treener oleks raske iseloomu poolest tuntud Joosep Pokla oma positiivsuse abil korvpalli tagasi meelitanud või kes veel taluks Kristo Saage distsipliinirikkumisi.

Sõber saab selle kõigega hakkama ja on juba tõestanud, et üritab ka tänavu suures mängus kaarte segada.

Postimees usub, et Tarvas võidab tänavugi medali – seekord vist pronksi.

Kas Margus Hunt teatab, et teeb kettaheitega lõpparve?

Mõni aasta tagasi kahekordseks juunioride maailmameistriks kroonitud Margus Hunt on omapärases seisus – senisel meelisalal kettaheites areneb ta visalt, ülikoolis tasuta õppimise tagavas ameerika jalgpallis astub aga edasi vägilase sammudega. Paraku pole võimalik lõputult kahte jumalat teenida.

Ilmselt saab eelolev suvi kettaheitja Hundi jaoks otsustavaks.

Kui kahekilone heitevahend jätkab parimatel päevadel napilt üle 60 meetri joone lendamist ja silmanähtavat arengut ei toimu, võib tulevikus korralikku teenimisvõimalust pakkuv jalgpall saada spordiala valikul selge eelise. Seda enam, et spetsialistide sõnul ootab teda sellel alal suur tulevik.

Postimees usub, et Margus  Hunt teeb eeloleva suve lõpus kettaheitega lõpparve ja edaspidi kuuleme temast ainult kui ameerika jalgpallurist.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles