/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2009/02/10/131325t1h8903.jpg)
Kalev/Cramo ja Tartu Rocki korvpalliklubide Balti liiga edu taga on Läti ja Leedu meeskondade rahalised probleemid. Olukord on isegi nii hull, et Riia tippmeeskonnad võivad tulevikus jõud koondada.
Raskustes Läti klubid võivad ühineda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ilmus Läti päevalehe Diena internetiküljel artikkel, kus Riia VEFi juht Maris Martinsons tegi Riia ASK presidendile ettepaneku ühineda. On tähelepanuväärne, et ASK juht Janis Birks on ühtlasi Riia linnapea, uuest klubist peaks aga saama Riia esindusvõistkond.
Viimasel kahel hooajal võitlevad Riias toetajate raha eest kolm meeskonda – Balti liiga eliitdivisjonis osalevad ASK ja Riia Barons ning Challenege sarjas palliv VEF.
Kuigi ASK nimetas koduse konkurendi ettepanekut huvitavaks ning lähipäevil koguneb nende juhatus olukorda arutama, on vähemalt esialgu tegemist pelgalt nägemuste sobitamisega. Diena korvpalliajakirjaniku Guntis Keiselsi sõnul pole VEFi juhtidel ühinemiseks selget plaani. Räägitud on vaid korraliku püramiidiga klubi loomisest.
«Praegu on kõigil probleemid, ettepanekut võib nimetada ka PR-projektiks,» selgitas Keisels. «Samas pole see utoopia. Loomulikult ei juhtu midagi sellel hooajal, sügise kohta on aga raske midagi öelda.»
Veel mullu uhkeldasid Läti ja Leedu klubid eestlastest mitu korda suuremate eelarvetega. Tänavusekski hooajaks oodati sponsoritelt kopsakaid summasid ning rivistusse palgati suurt palka saavad head mängijad.
Paraku hakkas pealtnäha kaunis pilt juba sügisel murenema – palkade maksmiseks ei jätkunud raha ning tänaseks on mõlema riigi tipud pidanud kallitest palluritest loobuma. Lätlastele sai saatuslikuks riigi majanduslik madalseis, leedulastele maksusüsteemi muutus ning riikliku toetuse vähenemine.
Juba hooaja eel reaalsemaid eelarveid koostanud Eesti meeskonnad on oma tagasilööke vältinud ning nii suudetaksegi lihtsurelike tasemele langenud endisi tippe võita.
Kuigi mitmed Läti klubid ei saa alati kokku isegi kümmet mängijat, usub Keisels, et hooaja lõpuni peetakse vastu. «Kõik räägivad konkurentide kohta, et kevadeni nad vastu ei pea, samas kinnitavad klubid, et see pole tõsi,» märkis Keisels.
Balti liiga Eesti esindaja Rauno Pehka ei usu, et Läti ja Leedu klubide raskused mõjuvad liigale surmavalt. Ta kinnitas, et liiga tegevuse lõpetamist pole kordagi kaalutud. Küll aga võib muutuda turniiri süsteem – nii mõndagi võib saada selgemaks pärast reedel toimuvat liiga nõukogu koosolekut.