Sel nädalal käisid driftijad võistluste eel katsetamas Pärnu lähistel Audrus asuvat ringrada, et valmistuda järgmisel nädalavahetusel toimuvaks suureks rahvusvaheliseks driftivõistluseks. Kiireimad sisenesid külg ees kurvi ligi 180 km/h.
Drift Audru ringrajal: külg ees kurvi kiirusel 180 km/h
11. august 2013, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne treeninguid arvasid võistlejad, et kiirused külg ees kurvi sisenedes võiksid jääda vahemikku 140-160 km/h. Tegelikkuses selgus, et kiirused on veel suuremad. Võistlejad katsetasid rada, et 16. ja 17. augustil toimuval Põhja-Euroopa piirkonna (NEZ ehk North European Zone) driftisarja avaetapil tunda end rajal koduselt ning noppida konkurentide eest paremaid kohti.
Treeningpäeva kiireim oli Harold Valdma, kes sisenes veatult kurvi 179 km/h ning säilitas ideaalse sõidujoone. Valdma proovis kurvi siseneda ka 1 km/h kiiremini, ent sellisel kiirusel ideaaltrajektoori oli raske hoida ning ta sõitis ühe rattaga üle raja ääre. «Treeningpäev läks hästi, auto on hästi seadistatud ja rada on kiire. Kuna olen sel hooajal pühendunud Euroopa driftisarjades sõitmisele, kus võistlejate tase on väga kõrge ning rajad on kiired, siis olen selliste suurte kiirustega juba harjunud ja need mulle ka meeldivad,» ütles Valdma. Ta lisas, et ringrada meeldib talle väga, sest see on kiire ja tehniline, mis seab sõitjaile ranged tingimused – kui ideaaltrajektoorist pisutki kõrvale kalduda, siis ei pruugi finišisse jõuda külg ees ehk sõit läheb nihu.
Team Ghosti üks pilootidest Jarmo Luht ütles, et rada on väga mõnus ning auto käitub seal ootuspäraselt. «Autol on võimsust piisavalt, et sellistel kiirustel konkurentidele mitte alla jääda ning hiljuti parendasime ka Wisefabi abil tagasilla seadistust, et muuta auto rajal paremini juhitavaks,» kommenteeris Luht. Kuigi kõrvaltvaatajaile võivad need kiirused külg ees sõites olla hirmsad, siis autoroolis seda tegelikult ei taju. «Naeratus oli kõrvuni, kui kiiruse üles saime. Õudne võib olla ainult siis, kui rajal eksida. Motivatsioon rajal püsida on üle keskmise,» lisas Luht.
Põhja-Euroopa piirkonna võitlused paistavad teiste seast silma väga pika võistlejate nimekirjaga. Sarja iga etapp toimub eri riigis ning Eesti driftijad on neist osadel ka võistelnud, ent sarja etappe pole Eestis varem toimunud. Tänu meie aktiivsetele ja tublidele sõitjatele on Eestil au korraldada tänavuse hooaja avavõistlus. Osalejaid on lisaks Eestile peamiselt Lätist, Leedust, Soomest, Norrast, Rootsist ja Taanist.