/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2008/11/30/98901t1hc7b8.jpg)
Kui suusataja teatab 19. detsembril, et peab treeninguid nullist alustama, on asi halb. Kahjuks pole see teooria, vaid Eesti suusasprinteri Peeter Kümmeli tõdemus pärast Rogla MK-etapi 43. kohta.
Alaver esitas meessprinteritele neli olulist küsimust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahjuks pole Kümmeli põrumine erandlik – Kein Einaste 33., Vahur Teppan 46., Timo Simonlatser 48., Anti Saarepuu 54. Nukker rida Rogla võistluse lõpuprotokollist, eriti kui arvestada, et Vancouveri olümpiani jääb vaid kaks kuud.
«Midagi tuleb muuta,» nentis treener Bjørn Kristiansen. Kuid mida ja kuidas… selles osas valitsevad erinevad arvamused.
«Pean otsast pihta hakkama, et hooaja teiseks pooleks taas vormis olla,» sõnas Kümmel. «Tunnen end nagu aprillis, vormi tipp oleks justkui möödas. Hooaja eel oli seisund väga hea, nüüd aga ei suuda ma sõita.» Kümmel lisas, et olümpiaks vormi saavutamine peaks olema võimalik, ent möönis, et asjaga läheb väga napiks.
Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver polnud aga Kümmeli radikaalsete mõtetega päri ning kirjutas need spordimehe emotsioonide arvele. «Peame esitama endale neli küsimust. Milles on probleem? Millised on probleemi põhjused? Millised on võimalikud lahendused? Millise lahenduse peaksime valima?» loetles Alaver. «Neist kõige tähtsam on teine küsimus – selle lahtimõtestamisest sõltub palju.»
Meessprinteritele oli see kolmas ebaõnnestunud MK-etapp järjest. Pärast Davosi võistlust kurtsid Kümmel ja Saarepuu väsimust ning vahepealsete päevade jooksul üritati organismist kadunud jõuvarusid taastada. Nüüd pidi Alaver möönma, et neljast või viiest päevast jäi väheks.