/nginx/o/2010/01/15/297184t1hd314.jpg)
Need, kes eile Otepää MK-etapi klassikaradadele sattusid, nägid seal tavalisest märksa rohkem hirmuäratavate maskidega inimesi. Ei, tegemist polnud pangaröövlite ega ka seagripi hirmus maski taha varjunud inimestega.
Maskides suusatajad vallutasid Otepää MK-rajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need olid hoopis suusatajad, kes külma ilma trotsisid ja maskiga suusatasid. Ikka sellepärast, et mitte suures koguses külma õhku sisse ahmida ja tervisega riskida. Igasugune risk võib 27 päeva pärast algaval Vancouveri olümpial ülivalusalt kätte maksta.
Õhusoojendamise maskid olid näo ette tõmmanud nii norralanna Marit Bjørgen kui ka tema kaasmaalased Odd-Bjørn Hjelmeset ja Anders Aukland. Mõni neist eelistas maskile omapärast pulgataolist respiraatorit, mis samuti õhku soojendas.
150 marka
Ükski eestlane eile seesugust abivahendit aga ei vajanud. Eelkõige sellepärast, et pikkade intensiivsete treeningute asemel testisid nad suuski või tegid kergema soojenduse.
«See pole siin veel mingi õige külm! Olen ka miinus 20-kraadise külmaga võistelnud. Loodetavasti homme siiski nii külmaks ei lähe,» õhkas suusasprinter Anti Saarepuu, kes treeningutel terve eelmise nädala siiski samasugust maski kandis. «Mõni võtab selle kasutusele 15 külmakraadiga, mõni juba –10ga. See on väga individuaalne – oleneb inimesest.»
Küsimusele, millal seesugused maskid kasutusele võeti, vastas Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver: «Kui ütleksin aastaarvu, siis valetaksin. Suurtel suusamaadel olid need juba väga ammu olemas – juba siis, kui mina veel suusatasin.»
Eestlastele osteti hädavajalikud õhusoojendamise maskid mitu aastat tagasi. Maskid toodi Rootsist ja maksid väidetavalt ligi 150 Soome marka. Näiteks enne Torino olümpiat suusatas Veerpalu tihtipeale maskiga.
«Sõltuvalt maskist suudab see õhku viie kuni kümne kraadi võrra soojendada. Ja sellise külmaga nagu praegu piisab sellest täielikult,» selgitas Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver. Maskid võetakse kasutusele ka siis, kui sportlane kannatab kergete hingamisteede viiruste käes.
Mingisuguseid edasiarendusi pole selles valdkonnas viimasel ajal tehtud. «Arvestades seda, et praegu on aastanumber 2010, siis on need maskid suhteliselt algelised. Midagi kosmoloogilist nende juures pole,» nentis Alaver.
Krõbeda külmaga harjunud suusatajatel on ilmaga kohanemiseks mitmesuguseid abinõusid. Alates sobivast riietusest ning lõpetades kreemide ja määretega. «Külma ilmaga panen paksema sooja pesu ja kilemoodi soojenduse riiete alla, et tuult läbi ei tuleks,» selgitas Saarepuu.
Kõik sportlased teavad, et külma ilmaga kohanemine mängib hea lõppresultaadi saamisel üliolulist rolli. Kui 15 sekundit enne starti hakkab organismil külm, siis on võistlus tuksis. Siis on sportlane midagi kardinaalselt valesti teinud. «Lihased võivad krampi minna ja siis ei ole enam midagi teha. Kogu aeg peab soe sees olema,» selgitas Saarepuu. Aivar Rehemaa lisas: «–10 kraadiga pole veel hullu midagi – kannatab ära. Kui külmakraade on 15 või enam – siis peab juba rohkem mõtlema.»
Nii Rehemaa kui ka Saarepuu tõdesid kergendava ohke saatel, et õnneks valitsevad võistlustel kõikidele sportlastele ühed ja samad tingimused. Paraku ei mõjuta need tingimused kõiki atleete siiski võrdsel määral.
Mannimal raske
Külma ilmaga võivad rõõmustada kõik need, kellel suurem rasvaprotsent kui konkurentidel. «Midagi pole teha – rasv hoiab kõige paremini sooja,» sõnas naiste suusakoondise peatreener Kalmer Tramm.
Mida väiksem rasvaprotsent, seda rohkem mõjutab külm ilm sportlase esitust. Krõbeda külmaga võib sõidutunnetus sootuks kaduda, sest sportlane lihtsalt ei tunneta oma keha. «Mõni sportlane läbib distantsi ja hiljem ütleb, et ma ei mäleta sellest midagi, sest ma lihtsalt ei tundnud enda keha,» meenutas Tramm.
Meessuusatajatel on kriitiliseks rasvaprotsendi alampiiriks seitse, naistel aga 13. «Eestlannadest on kõige hullem võistelda ilmselt Tanjal (Tatjana Mannima – toim). Temal ongi rasvaprotsent 13. Seetõttu on ta hooaja jooksul ka mitu korda haige, kuigi midagi otseselt valesti ei pruugigi teha,» avaldas Tramm.
Kuidas mõjutab külm ilm Eesti suusatajaid ja mis miinuskraadid Otepääl täna valitsevad, selgub juba täna. Naiste 10 km klassikasõit algab kell 12 ja meeste 15 km klassikasõit kell 14.15. Kohal on kõik Eesti paremad suusatajad.