Need, kes mäletavad Lillehammeri olümpiat, teavad, et seal peetud 4 x 10 km teatesõidus ei teinud kaasa mees nimega Andrus Veerpalu. Pole võimatu, et Vancouveri olümpial kordub sama.
Kas Andrus Veerpalu loobub teatesõidust?
«Praegu töötame kahe variandiga. Esimene on see, et Andrus sõidab Vancouverisse 18. veebruaril ja osaleb ka teatesõidus. Ja teine variant on see, et ta sõidab olümpiale 25. veebruaril ja osaleb üksnes 50 km klassikamaratonil,» selgitas koondise peatreener Mati Alaver.
Esialgu pole aga kumbki variant kindel. Otsus langetatakse pärast Davosi laagrit, mis lõppeb 16. veebruaril. Kuna Alaver ise sõidab juba varem Vancouverisse, peab ta õpilasega nõu telefonitsi. Otsustamisel räägib kaasa ka füsioterapeut Lauri Rannama, kes tunneb Veerpalu piltlikult öeldes sama hästi kui oma viit sõrme.
Kõik oleneb kahekordse olümpiavõitja seisundist ja valmisolekust teatesõidus osaleda. «Olen kindel, et Andrus langetab õige otsuse,» sõnas Alaver.
Juhul kui Veerpalu otsustab olümpia teatesõidust loobuda, harjutab ta pärast Davosi laagrit 24. veebruarini kodus Otepääl ning teeb 21. veebruaril kaasa Tartu maratonil.
Küsimusele, kas Jaak Mae osalemine teatesõidus on kindel, vastas peatreener: «Praegu küll. Väga vähetõenäoline, et ta seal ei stardi.»
Juhul kui Veerpalu ei stardi, on teateneliku kandidaatideks Alaveri sõnul Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk, Karel Tammjärv, Algo Kärp ja ka sprinter Peeter Kümmel.
Peatreener langetab otsuse esimeste olümpial sõidetud distantside põhjal. Lisaks sellele andis meeste seisundist mingisuguse pildi ka eile Siguldas sõidetud 15 km vabatehnikasõit.
Olümpialastest tegi seal parima stardi Timo Simonlatser, kes oli 19. (+1.36,8), Peeter Kümmel oli 21. (+1.40,8) ja Karel Tammjärv 31. (+2.12,0). Eeri Vahtra oli parima eestlasena 12., kaotades võitjale 58,6 sekundit.