Loe täismahus: endine Eesti korvpallikoondise peatreener paljastab püramiidskeemi

Maarten van Gent. Foto: Kanal 2 / Radar

Eestis elav hollandlasest kunagine Eesti korvpallikoondise peatreener Maarten van Gent on võtnud omale südameasjaks paljastada püramiidskeemi olemus. Kanal 2 saade «Radar» käis temaga kaasas ja vaatas, kuidas see tal õnnestub.

Kanal 2 saade «Radar» heitis täna valgust Kairos Technologies nimelise skeemi tagatubadesse. Saate pikem kokkuvõte on tegijate enda sule läbi selline:

Juba mõnda aega otsib Eestis liitujaid uus skeem, mis pakub teile võimalust anda rendile osa oma arvuti kõvakettast. Teilt küsitakse selle eest esmalt raha sissemaksuks, kuid lubatakse vastutasuks meeletut, lausa 150%list tootlust. Selle skeemi nimi on Kairos Technologies. Tänavu jaanuaris panid nad püsti seminari Tallinnas Viru hotellis, kus käis sadu inimesi. Kohapeal oli ka van Gent, keda kutsus sinna kaasa sõber, et ta annaks asjast oma arvamuse. «Ma panin tähele, et esinejatest enamik oli Ukrainast. Suured peod Dubais, Rolls Royce-d. Ma ütlesin sõbrale, et unusta ära. Ära tee seda! Aga ta tegi ikkagi,» räägib van Gent. 

Van Genti mäletatakse ehk kõige paremini tema korvpallitreeneri karjääri järgi - 90ndate lõpus oli ta nii Tallinna Kalevi kui Eesti korvpallikoondise peatreener. Vähem teatakse teda kui ettevõtjat, kes investeerinud nii kinnisvarasse, naftasaaduste ärisse kui mujale. See tähendab, et investeerimine ei ole talle sugugi võõras asi. «Minu jaoks on investeerimise juures üks lihtne reegel – kui see lugu, mida sulle räägitakse, on liiga hea, et tõsi olla, siis see pole tõsi. Selles juhtumis sa paned raha sisse ja saad aastaga 250% oma rahast tagasi. See on võimatu! See on loomulikult nali!» räägib ta.

Tema enda sõber pani Kairose alla 18 000 eurot. Van Gent ei taha, et tema sõber või keegi teine oma raha kaotaks ja talle lihtsalt ei mahu pähe, et inimesi selliste skeemidega lollitatakse. Ta jõudiski Radarini sooviga teisi hoiatada. «Vaesed inimesed võtavad laene selleks – parem mitte seda teha. Ja inimesed võtavad laene, ma tean. Ja lähevad siis sõprade juurde ja sõbrad panevad raha sisse,» ütleb ta.

Van Gent kutsus «Radari» Rakverre, kus toimus järjekordne Kairose skeemi tutvustav seminar. Tegemist oli avalikkusele suunatud üritusega ja seda salvestati mobiiltelefoni abil. Seminari avas Tartumaalt pärit Heli London, kes rääkis, et jõudis Kairose skeemi juurde eelmise aasta augustis. «Tänusõnad pean Andresele ütlema. Natuke küll sarjan teda ka, sest ta ei rääkinud mulle kohe, kui ta ise sellest teada sai. Põhjenduseks ütles – aga ma ei teadnud, et see sind huvitab. Nii et kui keegi teile midagi head räägib, siis kuulake julgelt ära,» rääkis ta sissejuhatuseks ja tutvustab ettekandjat.  

Ettekandjaks on Andres Rosin, kes on ise IT-ettevõtja. Infotehnoloogia arengutele ta oma ettekandes paljuski keskendub. Ta räägib, et Kairos on ettevõte, mis asutati 2014. aastal ja mille eesmärgiks on luua ülemaailmne ja enneolematult turvaline hajusvõrk andmete talletamiseks. Sisuliselt pilveteenus. Kairos väidab oma lehel, et neil on maailmas juba 70 000 partnerit. Need partnerid ongi võrgu loomise alus. Et sellist hajusvõrku ehitada, rendib firma sinult arvuti kõvakettamahtu. Ja et oma kõvaketast firmale rentida, tuleb soetada pakett, aga selle eest peab maksma. «Oleks vaja ka sissemakse – päris tasuta ei saa, tasuta lõunaid pole olemas,» selgitab Rosin. Seega - et partneriks saada, peaksite tasuma korraga sisse 125, 597, 1577 või 2777 dollarit. Ja vastavalt sellele, kui palju sa sisse paned, hakkab Kairos sulle iga kuu raha tagasi kandma. Mida rohkem sisse paned, seda rohkem võid tagasi teenida. «2777 dollarit panid paketi ostule alla ja aastas teenid 6943 dollarit. Päris hea,“»toob Rosin näite.

Ehk nii lihtne see rahateenimine ongi - paned aga rahasumma sisse, lased arvutisse ühe programmijupi, hoiad arvutit töös ja võid iga kuu praktiliselt mitte millegi eest tulu teenida. Kairose turundajad räägivad, et firma saab seda endale lubada, kuna üle maailma on neil suur hulk korporatiivkliente, kes maksavad suurt raha, sest tahavad hoida oma andmeid just nimelt sellises sinu ja teiste inimeste arvutitesse hajutatud turvalises võrgus. Ehk siis Rosin selgitab, et suured firmad maksavad Kairosele ja seetõttu saab Kairos heldelt maksta sulle. «Nendega on tehtud lepingud vähemalt aastaks,» täpsustab Rosin.

Oma rahablogis erinevatest investeerimisteemadest kirjutav Taavi Pertman ei näe, et Kairose mudel äriliselt isegi teoreetiliselt töötada võiks, sest kõvaketta rendi eest suurt raha lubades, peaks firma oma pilveteenust müüma meeletu hinna eest. «Kui nüüd need numbrid kokku lüüa, siis see ruumi rendihind on umbes 400 korda kallim, kui Amazonis, kes pakub samasugust teenust firmadele. Ja kes on tuntud üle maailma,» selgitab Pertman. 

Kairos ise väidab, et nende müügiargument on turvalisus ja kuna see on nii turvaline, ongi suurfirmad nõus selle eest maksma. «Kõik need konkurendid pakuvad tegelikult samasugust hajutatust, pluss nad pakuvad serveriruume, mis reaalselt ka töötavad 24-7 ja mis on ka füüsiliselt turvalises kohas, millel on ka kiire internet, et sa saad andmed kätte,» ütleb Pertman.

Ehk teisisõnu - Kairose ärimudel ei saa selliselt toimida nagu firma väidab ja tegemist on Pertmani hinnangul blufiga. Sama juttu, et mingeid suuri korporatiivkliente Kairosel olla ei saa, räägib ka van Gent. Kusjuures ta tegi isegi katse ja kirjutas Kairosele, kas saab hakata nende teenust kasutama ehk maksta neile selle eest, et oma faile nende hajusvõrgus hoida. «Täna räägiti mulle, et ma ei ole selleks piisavalt suur – sa pead olema väga suur ettevõte, et saada õigused nende teenuseid kasutada,» ütleb ta.

Just suurte firmade nimesid on Kairos ja tema kohalikud turundajad oma klientidena seni välja käinud. Veel mõni aeg tagasi väitsid nad, et nende suurkliendiks on Jaapani autotootja Nissan.  «Korporatiivkliendid on teinud lepped, et oma andmeid hoida, aga nad ei soovi, et avalikustataks neid meedias või kus iganes,» selgitab Rosin.

Ehk siis saite õigesti aru - kliendid on, aga nad on salajased ja just sellise vastuse meie küsimusele klientide olemasolu kohta annab ka Kairosele saadetud päring. «Noh, see salajane diil on naljakas, arvestades, et Kairos seda infot avalikult jagab kõigile,» ütleb selle väite peale Pertman.

Niisiis – Kairose ärimudel on selline, mis kuidagi äriliselt toimida ei saa ja firmad, kes justkui peaks nende kliendid olema, on avalikult öelnud, et tegelikkuses koostöö puudub.

Ent usk Kairosesse püsib skeemiga liitujatel endiselt tugev. Ehkki intervjuud ükski liituja, kellega räägime, meile anda ei taha, ütlevad kõik ühest suust, et seni on Kairos oma lubadust pidanud ja igakuiselt raha tasunud. Seda kinnitab meile ka skeemi maaletoojaks peetav Võru kergejõustikutreener Valeri Holodnjakov, kellega räägime telefonis.

«Ma ei tea – 11 kuud, nagu kellavärk ja Kairosel juba 15 kuud töötab. Iga päevaga läheb paremaks ja paremaks, noh,» selgitab ta. 

Van Gent täitsa usub, et kõik saavad seni raha kätte. «Alguses nad muidugi maksavad. Sest kui sa ei maksa juba esimesel päeval, on mäng läbi. Sa pead selle üles ehitama, et usaldust tekitada. Siis hakkavad inimesed rääkima, et vaata, see tõepoolest töötab,» ütleb ta.

Selle renditulu juurde võib iga liitunu proovida osa saada boonusprogrammist, mis tähendab seda, et iga juurde toodud liikme eest maksab Kairos sulle tasu. Ja omakorda saad tasu, kui toodud liige järgmise liituja leiab. Ehk kogu liikmete võrk moodustub püramiidse struktuuri alusel. Sellest, et uute liikmete värbamine toob rohkem sisse, kui kõvaketta rent, räägib ka ettekandja Rosin. Ta ütleb, et teenib tuhandeid eurosid kuus. Kuid siin ongi konks – kui Kairosel pole tegelikult neid suurfirmadest kliente, kes neile raha maksavad, siis ainsad raha maksjad on need, kes firmale oma kõvaketast rendivad ja paketitasu annavad. Ja selline äri ülesehitus ei ole mitte midagi muud kui püramiidskeem.  

«Raha tuleb ainult nendelt inimestelt, kes sinna serveriruumi rentima lähevad, siis tekib sinna väga suur auk, mis sisuliselt kirjeldab ponzi-skeemi – et sa maksad järgmiste investorite raha eest eelmistele,» ütleb Pertman.

See on nii muidugi siis, kui sa ei usu, et Kairosel on veel kliente. «Et kes usub, see usub. Igatahes mingisugune püramiid ta küll ei ole,» vaidleb Holodnjakov sellele vastu. 

Küsimusi selle firma kohta on rohkem kui vastuseid, kuid usk, et see töötab, on liitunutel tugev. Seda kinnitab ka van Gent, kes võrdleb liitunuid lausa usulahuga. «Nad on nagu Jehoova tunnistajad – tulevad sulle ukse taha ja hakkavad rääkima, et sa oled loll. Kui sa vastad neile argumentidega, siis see neile ei sobi,» räägib Van Gent.

«Kui inimene on raha sisse pannud, siis ta tahab võib-olla uskuda seda,» lisab  Pertman.

Igal juhul uskus head müügijuttu ka van Genti sõber, kes pani Kairosega liitumise alla suure rahasumma. Just seetõttu, et sõbrale selgeks teha, et see asi ei toimi nii, nagu räägitakse, ongi van Gent nõus nii kaugele minema. Ta teeb samas Rakveres seminari lõpus liitumisavalduse, et enda peal näidata, et kogu skeem on puhas pettus. Liitumiseks peab ta kõigepealt edastama Kairosele oma dokumendi koopia. Hiljem, juba kodus, näeb ta kinnituskirja, et Kairos on tema liitumissoovi kätte saanud, kuid nüüd peab ta jääma ootama liikmelisuse kinnitust. Kinnitamine võib kesta tervelt kuu aega.

Samas näib see kinnitus olevat formaalus, sest van Gent pääseb kohe ligi oma uuele kontole Kairoses ja saab soetada rendipaketi. Ta maksab kõige odavama paketitasu 125 dollarit ja laeb Kairose tarkvara oma vanasse arvutisse.

See tarkvara peaks olema vajalik selleks, et firma saaks oma klientide andmeid sinu arvutisse laadida. Tegelikult ei paista see nii töötavat. «Ma tean päris mitut IT-inimest, kes on uurinud, mida see programm arvutis teeb, siis sisuliselt mingeid andmeid ta ei talleta seal. See liiklus, mis seal vahel toimub, on see, et ta kontrollib, kas su arvuti töötas või mitte – rohkem nagu midagi väga ei toimu seal,» ütleb Pertman.

Järgnevatel päevadel hakkavad van Genti Kairose kontol rahanumbrid vähehaaval kasvama. Ent samal ajal pole tema konto ikka veel kinnitust saanud, ehkki programm arvutis juba töötab ja virtuaalsed rahanumbrid arvutiekraanil tiksuvad. Meile jääb küll mulje, et juba teenimegi raha tagasi, kuid ilma kinnituseta pole meil võimalik seda sealt välja kanda.

Kohtume van Gentiga uuesti kuu aega hiljem. Tema kontole on vahepeal tiksunud mitukümmend dollarit. Kuid tuleb välja, et ta võib sellest suu puhtaks pühkida. «Nad peaksid mu konto kinnitama, aga nad ei teinud seda,» ütleb ta.

Talle selgitati, et Kairose turvaosakond on avastanud tema konto illegaalse kasutamise. Seepeale küsis ta, kas saab siis vähemalt makstud raha tagasi, sest tema kontot ju ei kinnitatud. «Kui ma ei ole nendega enam seotud, peaksin raha tagasi saama. Aga nad ütlesid, et sa võid raha tagasi küsida 14 päeva jooksul alates maksmisest,» ütleb ta.

Ehk ühelt poolt on firma seadnud tingimuse, et saad raha tagasi küsida 14 päeva jooksul pärast paketitasu maksmist, aga teisalt pead üle kuu aja ootama, kas sinu konto üldse firma poolt kinnitatakse. Arutame olukorda ja leiame, et siin on midagi, millest Tarbijakaitseamet võiks kinni hakata ning seame sammud sinnapoole. Seal kuuleme, et me pole esimesed pöördujad. «Tarbijakaitseametis on tegelikult menetlus alustatud juba mõni aeg tagasi ja selle alustamise põhjus on täpselt seesama, mida teie siia tulles just väitsite, et võimalik püramiidskeem,» ütleb Tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik. 

Kuna menetlused on veel pooleli, peab Tarbijakaitseamet neid asju veel pisut uurima, enne, kui lõpliku hinnangu annab. Küll aga paneb Turetski-Toomik inimestele südamele, et nad oleksid oma raha investeerimisel ettevaatlikud ega usuks kõiksuguseid lihtsa rahateenimise lubadusi. Sest need lihtsalt ei tööta. Van Genti näite puhul – ta investeeris Kairosesse 125 dollarit, kuid väga lihtsalt, tema konto kinnitamata jätmisega, jättis firma ta sellest ilma. 

Igal juhul kinnitatakse ka politseist, et Kairosel hoitakse Eestis silma peal.

Sellele kõigele vastukaaluks soovime rääkida aga ka kellegagi Kairose poolelt. Kairose välismaiste juhtide ja esindajatega meil hoolimata küsimisest rääkida ei õnnestu. Internetist leitava info järgi on mitmed selle ettevõtmise juhtimisega seotud inimesed olnud osalised ka teistes kiirelt ja lihtsalt rikkaks saamise skeemides. Samal ajal kinnitatakse meile Kairose seminaril siiski, et kõik toimib ja ettevõte areneb jõudsalt. «Me areneme, me täiendame oma tehnoloogiat ja tuleme varsti loodetavasti ka börsile,»ütleb Rosin.

23. aprilliks planeeritakse ka uut Kairose seminari Tallinnas Viru hotellis - pilet sellele maksab 35 eurot. Ja see ongi kogu van Genti aktsiooni eesmärk - hoiatada inimesi mitte sellesse asja oma aega ja raha panustama. «Kui mul on võimalik inimesi hoiatada, ma hoiatan. Kui see natuke aitab, siis on hästi,» ütleb ta.