Miks Einaste taustajõud läbi sõimas?

Poolfinaalis viimaseks jäänud Kein Einaste vihaselt suusakepiga vastu maad põrutamas.

FOTO: Raigo Pajula

Kui suusasprinter Kein Einaste oli Otepää MK-etapi poolfinaalis kümmekond meetrit pärast konkurente finišeerinud, tormas ta hoobilt hooldemeeskonna boksidesse ja karjatas paar trükimusta mitte kannatavat vandesõna.


Poolfinaalis suusakepi lõhkunud Einastet vihastas taustajõudude käitumine. Juba stardikoridori lõpus purunenud suusakepist märku andnud sportlane sai asenduskepi alles siis, kui võistlus oli tema jaoks juba lõppenud.

Enne seda jõudis võistluste teadustaja lausa kolmel korral hüüda: «Kein Einastel on vaja uut suusakeppi! Kein Einaste suusakepp on purunenud!»

Loodetud suusakeppi polnud 196-sentimeetrisel vägilasel aga kuskilt võtta. Nii tuli lõviosa distantsist läbida 20 sentimeetrit lühema suusakepiga. Võrdsete meeste seltskonnas nii aga võidu ei sõideta.

Kes oli süüdi?

Eesti suusakoondise peatreeneri Mati Alaveri sõnul oli kepi vahetamiseks mitu võimalust, ent neid ei suudetud kasutada.

«Kohe kepi murdumise juures oli Asko Saarepuu, kes jooksis Keini kõrvale, kuid ei jõudnud tal käest haarata. 50 meetri pärast olid raja ääres Raul Olle ja Lauri Ott, kuid nad ei saanud aru, et Keinil on kepp purunenud,» kirjeldas Alaver. «Ma ei mõista, kuidas nad sellest aru ei saanud… Ilmselt nad ei osanud aimata, et sõitu juhtiv mees sõidab katkise kepiga.»

Einaste tunnistas, et valas vahetult pärast poolfinaali oma viha taustajõudude peale välja. «Ütlesin tõesti paar krõbedamat sõna, mis trükimusta ei kannata. Pean neilt pärast vabandust paluma. Võimalik, et ma ei käitunud päris õiglaselt,» avaldas Einaste.

Saanuks ta suusakepi õigel ajal, olnuks võimalik ehk veel finaalipääsu eest võidelda. Paraku ei maksa «oleksid» spordis midagi.

«Ma ei tea, miks vanajumal mind ei armasta. Ju siis soosib ta veelgi tugevamaid,» mõtiskles Einaste, kes kukkus ka Libereci MMil, Vancouveri olümpial ja jäi Tour de Ski’st lubatust kõrgemate verenäitude tõttu kõrvale: «Järelikult ma ise pole veel nii hea, et mitte kukkuda ja suusakeppe murda. Ebaõnnekarikas peaks praeguseks aga kuhjaga täis olema. Sinna ei tohiks enam midagi mahtuda.»

Einaste suusakepi lõhkus rootslane Jesper Modin. Kas tahtlikult või mitte, ei osanud Jõulumäelt pärit suusasprinter öelda. «Tal oli võimalus ja ta kasutas selle ära. Ta lõi oma suusaga minu kepi puruks. Rohkemat polnudki vaja – kepp oli kohe paarkümmend sentimeetrit lühem,» meenutas Einaste.

Küsimusele, kas juhtunu tõttu kaduski tal finaalilootus, vastas mees tagasihoidlikult: «Seda ei saa me nüüd kunagi teada.»

Järelkasv heas seisus

Seevastu Alaver oli veendunud, et kokkuvõttes 11. koha saanud Einastelt ei võetud mitte üksnes kohta finaalis, vaid lausa esikolmikukoht. «Keinilt rööviti koht poodiumil ja sellest on rohkem kui jubedalt kahju,» tõdes ta.
Kokkuvõttes jäi Alaver aga sprindikoondise etteastega enam kui rahule.

Kuus eestlast veerandfinaalides – seda pole kunagi varem juhtunud! Eriti suure üllatuse valmistasid Siim Sellis ja Karel Tammjärv, kes polnud kunagi MK-sarjas punkte teeninud. Parima aja sõitis kvalifikatsioonis välja Kein Einaste, kes oli kümnes. Sellis oli 14., Tammjärv 17., Peeter Kümmel 20., Anti Saarepuu 21. ja Vahur Teppan 22.  

«Need, kes tahavad Eesti suusatamist hirmsasti maha kanda, peaksid vaatama protokolli – kuus suusatajat veerandfinaalides. Norral oli sama palju suusatajaid veerandfinaalides,» tõi Einaste näite.

Alaver lisas: «See, et kuus meest sai edasi, on tõeliselt suur saavutus. Suurel suusariigil Saksamaal sai üks sprinter edasi. Tõsiselt hea meel on, et üle pika aja oli 30 hulgas Vahur Teppan. Eriti head meelt valmistas see, et nooremad mehed, nagu Karel Tammjärv ja Siim Sellis, jõudsid 30 hulka. Meil on sprindis hea järelkasv tulemas.»

Otepää klassikasprindis võtsid kaksikvõidu norralased Eirik Brandsdal ja Ola Vigen Hattestad. Poodiumi madalaimale astmale astus Vancouveri olümpiavõitja Nikita Krjukov. Peeter Kümmel oli 14., Karel Tammjärv 22., Anti Saarepuu 24., Siim Sellis 27. ja Vahur Teppan 29.

Tagasi üles
Back