Kas Müürsepp ja Värnik naasevad tippu, kas Šmigun eelistab emarolli?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Martin Müürsepp
Martin Müürsepp Foto: SCANPIX

Postimehe sporditoimetus püstitas alanud spordiaasta kohta kümme küsimust, alustades Martin Müürsepa platsile naasmisest ning lõpetades suusakuninganna Kristina Šmiguni pühendumisega emarollile. Aasta näitab, kas ennustused peavad paika.

Kas Martin Müürsepp naaseb platsile?

Juba pisut rohkem kui aasta on möödas ajast, mil Eesti viimase kümnendi parim korvpallur Martin Müürsepp võistlusmängus osales. Toona, 2007. aasta varatalvel pidi ta valutavate jalgade tõttu Austraaliast naasma ning karjääri jätkumise tohtrite hoolde usaldama.
Vahepealne aeg ongi kulunud lõikustele ja pikaleveninud taastumisele, sekka ka mõned vilksatused seltskonnaajakirjanduse veergudel.

Kuid tundub, et vähemalt hingelt on 34-aastane Müürsepp jäänud korvpalluriks. Truult istub ta oma uue leivaisa Kalev/Cramo kodumängudel varumeeste pingiotsal ja teeb individuaalse programmi järgi trenni.

Laupäeval Saku Suurhallis liikudes märkasid teravamad silmad, et pikakasvulise mehe kõnnakust oli juba tuttavaks saanud lonkamine kadunud.
Postimees usub, et Müürsepp tuleb veel suurde mängu tagasi. 
--------------------------------------------------------------

Kas Levadia tõugatakse troonilt?

Eesti jalgpalli meistriliigas on viimasel kolmel aastal triumfeerinud FC Levadia. Samas on Levadia edu lõpptabelis aasta-aastalt kahanenud. 2006. aastal edestati teisena lõpetanud Narva Transi 11, tunamullu FC Florat kaheksa ning lõppenud hooajal taas  floralasi vaid kahe punktiga.

Mullu tiitli võitnuna tõdesid levadialased, et Flora oli viimaste aastate tugevaim. Jalgpallisaapad varna riputanud Marek Lemsalu väitis koguni, et uuel hooajal on Flora meistritiitli suursoosik.

Kaarte segab ka tõsiasi, et nii Levadia kui ka Flora jäävad suure tõenäosusega ilma mitmetest põhitegijatest. Florast on lahkunud Juha Hakola ja Martin Reim ning kindel pole ka Martin Vunki jäämine. Levadia poolelt lõpetas Lemsalu ja on võimalik, et välismaale siirduvad Tarmo Kink, Tihhon Šišov ja Sander Puri.

Unustada ei tasu ka Nõmme Kaljut, kes endale hulganisti täiendusi palganud. Ja miks ei võiks kunagise hiilguse taastada Narva Trans või esile kerkida keegi viies?
Postimees usub, et Levadia võitude jada saab lõpu. 
--------------------------------------------------------------

Kas suusatajad võidavad MM-il medali?

Aastavahetuse tippsündmuseks kujunenud Tour de Ski näitas, et pärast kahte kahvatumat hooaega on vähemalt Eesti meessuusatajad konkurentsis tagasi. Kusjuures tegemist polnud üksikute sähvatustega, vaid kolm meest püsisid pidevalt pildil.

MMi muudab eestlaste jaoks eriti atraktiivseks teadmine, et ühe distantsina sõidetaks 15 kilomeetrit klassikalises stiilis – eestlaste trumpala. Ning kus veel kui mitte selles võistluses ei peaks juba veterani staatuses Andrus Veerpalu ja Jaak Mae medalikohta üritama. Aivar Rehemaalt oleks seda veel vara nõuda.

Lisaks on veel üks huvitav variant: MMi klassikalises stiilis sõidetava teatesprindi rada on ilmselt nii raske, et päris sprinteritel läheb konkureerimine keeruliseks, õigupoolest ei pakuta prognoosides neile kõrgeid kohti. Eesti võiks aga teatesprindis kasutada tandemit Veerpalu-Rehemaa. Kindlasti oleks neil sellel rajal oma sõna öelda. Küsimus on vaid selles, kas ja kuidas suudetakse MMini jäänud pooleteise kuuga oma vormi säilitada ning veelgi teravamaks timmida.

Postimees usub, et Eesti suusatajad saavad MMilt ühe medali.  
--------------------------------------------------------------

Kas Andrus Värnikust saab uuesti odaviskaja?

Andrus Värnik on imelik mees – justkui eikusagilt tulles hankis ta endale maailmameistritiitli ja MMi hõbeda, oli olümpialgi kuues. Tundus, et Antslast pärit mehest saab Eesti spordi suurkuju.

Paraku polnud saatusel tema jaoks kirjutatud vaid positiivsusest pakatavad peatükid. Viimased kolm suve möödusid tal sportlikus mõttes vaevaliselt ning üha sagedamini paigutati temast kirjutatud artiklid spordirubriigi asemel kollakate uudiste külgedele.
Internetikommentaaride põhjal võib oletada, et Värnikusse uskujaid pole palju, liiga tihti on ta oma pöidlahoidjaid alt vedanud. Tahtmatult või tahtlikult, see jäägu juba odamehe enda südametunnistusele. Pealegi on karile jooksnud koostöö tippaegadel teda juhendanud Heino Puustega.

Trikitamised on viinud Värnikult sponsorid ja sportliku vormi. Kuid kergejõustikuga lähemalt seotud inimesed teavad, et Värnik pole püssi põõsasse visanud ning üritab uuesti. Aeg näitab, kas sellel üritusel on sisu või tegeleb tuhmunud täht vaid tuuletallamisega.
Postimees usub, et Värnik viskab alanud aastal 85 meetrit ja saab jätkamiseks uue tõuke.
--------------------------------------------------------------

Kas Kaia Kanepi vahetab jälle treenerit?

Tennisist Kaia Kanepi tekitas möödunud aastal kõmu edetabelis kerkimise ning hiilgavate esitustega Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel – kuid mitte ainult…
Palju pakkusid kõneainet ka Kanepi treenerivahetused. Veel poolteist aastat  tagasi tegi Eesti esireket koostööd Andrei Luzginiga. Seejärel võttis töö üle rootslane Fredrik Loven, ent juba mullu veebruaris sai tema juhendajaks Pablo Giacopeli.

Kanepi nimetas teda ideaalseks, ent sügisel saabus uudis koostöö lõppemisest. Kaks kuud tagasi sai Kanepi treeneriks Luca Appino.

Raske öelda, kas pidevad treenerite ja stiilide vahetused tulevad Kanepi mängule kasuks, võimalik, et ta vajabki pidevalt vaheldust. Samas võis aga iga juhendajaga jääda töö lihtsalt pooleli – ilmselt teab seda kõige paremini Kanepi ise, kui temagi.
Postimees usub, et Kanepi vahetab ka algaval hooajal treenerit.
--------------------------------------------------------------

Kas võrkpallurid saavad EM-i finaalturniiril mõne võidu?

Eesti võrkpallikoondise mullune imeline pääs 2009. aasta EM-finaalturniirile küttis kahtlemata kirgi. Seni oli kõige väiksema rahvaarvuga riik, kes kunagi võrkpalli EM-finaalturniirile pääsenud, Sloveenia, kuid nüüd tuli veelgi pisem Eesti ja näitas maailma tippudele hambaid.

Sel aastal võib hammaste näitamine paraku märksa ebatõenäolisemaks osutuda. Muidugi, keegi poleks uskunud eestlaste imelist võitu maikuus toona maailma viienda meeskonna Poola üle, kuid suve lõpus minnakse EM-finaalturniiril vastamisi veelgi hirmuäratavamate nimedega.

Eesti meestel tuleb mõõtu võtta maailma kolmanda tiimi, Pekingi pronksimeeskonna Venemaaga, 1997. aasta Euroopa meistri ja Atlanta olümpiavõitja Hollandiga ning seejärel veel eelmise EMi neljanda tiimiga, kelleks on põhjanaabrid soomlased.
Selle taustal oleks iga võit finaalturniiril justkui tõeline taevamanna.
Postimees usub, et Eesti võrkpallurid ei saa EMil ühtegi võitu.
--------------------------------------------------------------

Kas korvpallikoondis suudab EM-i A-divisjoni püsima jääda?

Suvel ootab Eesti korvpalli ees järjekordne tõehetk. Kõrgemasse seltskonda püsimajäämiseks tuleb neljaliikmelises surmagrupis jõuda vähemalt kahe esimese hulka. Kuid vastased pole mingid nõrgukesed – Tšehhi, Ukraina ja Ungari on meeskonnad, kelle alistamise eest ei julgeks pead pakule panna, samas säilib vähemalt optimistides lootus, et miks ei võiks neid meeskondi võita…

Tegelikult saab eestlastele võtmeküsimuseks see, kes nõustuvad suvel koondisse tulema, kas Martin Müürsepp on selleks ajaks terve ja vormis, kas Gert Kullamäe viitsib veel kord pingutada, kas Tanel Tein on terve ja mänguvalmis ning lõpuks seegi, kas aasta viimastel päevadel klubikorvpallis hundipassi saanud Üllar Kerde jätkab koondise peatreenerina.
Igatahes on tegemist võrrandiga, milles mitu tundmatut ja mille lahend võib olla ettearvamatu.

Postimees usub, et korvpallikoondis langeb B-divisjoni ja läbib põhjaliku puhastustule.
--------------------------------------------------------------

Kas Eesti kergejõustiklased saavad MM-ilt rohkem kui ühe medali?

Vaevalt leidub eestlast, kes kahtleks, et kaks viimast aastat kettaheidet valitsenud Gerd Kanter jätkab samas rütmis ka alanud aastal. Ning isegi kui mõni konkurent temast möödub, valitseb suur tõenäosus, et mingit karva medali toob Kanter suvel Eestisse ikkagi.

Kes aga võiks Kanterile sekundeerida? Võimalikud variandid: kettaheitja Aleksander Tammert, kaugushüppaja Ksenija Balta, kümnevõistlejad Mikk Pahapill ja Andres Raja, odaviskaja Andrus Värnik, kolmikhüppaja Kaire Leibak. Kõik tublid ja tugevad sportlased, ent nii kõrge lend tundub siiski ebatõenäoline.

Üle jääb veel värske Eesti kodanik Tatjana Kivimägi. On ju võimalik, et ta soovib oma uut kodumaad medaliga tänada – positiivsete emotsioonide toel on varemgi tehtud suuri asju. Medali võitmiseks peab ta aga viima oma isikliku rekordi uude meetrisse.
Postimees usub, et Eesti saab kergejõustiku MMilt kaks medalit.
--------------------------------------------------------------

Kas Margus Hunt vahetab kettaheite õplikult ameerika jalgpalli vastu?

Kettaheite ja kuulitõuke juunioride maailmameister Margus Hunt peab USA ülikoolis stipendiumi saamiseks liituma kohaliku jalgpallimeeskonnaga. Vägilasemõõtu ning kettaheitjale omaselt võimsa plahvatusega Hunti võib aga sellel alal oodata suur tulevik.
Miks peaks Hunt tulevikus maadlema jonnaka kahekilose plärakaga, pealegi olles Eestis teine-kolmas-neljas number, eemal suurest publikuhuvist ja rahast?

Hoopis tulusam oleks end siduda ameerika jalgpalliga, hiilata üliõpilasliigas ning jääda silma profiliiga NFLi tegelastele. Leping mõne selle liiga meeskonnaga tähendaks kopsakat töötasu ja tuntust – asjad, millest enamik sportlasi unistabki.

Et tegemist pole pelgalt utoopiaga, tõestas poisikesena USAsse kolinud ning nüüd NFLis hiilgav Mihkel Roos.
Postimees usub, et Hunt valib ameerika jalgpalli.
--------------------------------------------------------------

Kas Kristina Šmigun teatab suusataja karjääri lõpetamisest?

Kui sportlane on olümpiavõitja ja maailmameister, siis millest oskab ta veel unistada? Viiendast või kümnendast tiitlist… Vaevalt oleks need piisavaks stiimuliks ränkrasketeks treeninguteks, lõpututeks võistlussõitudeks ning üksluiseteks treeningulaagriteks. Seda enam, kui alustate juba 15. või 20. ringi.

Milleks see kõik, kui kodus on pisike tütreke, kelle kasvamine ja kasvatamine võib noorele emale pakkuda hoopis suuremaid ja positiivsemaid emotsioone? Loomulikult võib ju teha suuri sõnu oma rahva nimel võistlemisest ning riigile au ja kuulsuse teenimisest.
Ja kui sportlase loomuses on olla tõeline ema, ei jää kaksipidisteks arvamusteks palju ruumi.
Postimees usub, et Kristina Šmigun eelistab emarolli tippsporti naasmisele.

Tagasi üles