Norras on alates 2003. aastast olnud alpimajad keelatud. Õige pea võivad need aga taas lubatud olla.
Biatloniäss Bö toetab vastuolulise abivahendi keelu lõppu (1)
Nimelt on Norra Suusaliit avaldanud soovi, et alpimajade keeld lõppeks. Kas initsiatiivi saadab ka edu, pole praegu teada, kuid kindlasti annab sellele hoogu tõik, et sportlased tunduvad asjaga päri olevat.
Näiteks ütles kolm järjestikust MK-sarja üldvõitu võtnud Johannes Thingnes Bö, et tema arvates on teema arutamine suurepärane. «Koroonapandeemia ajal on selle tähtsusest aru saadud. Tõsi ta on, et praegu on tohutult keeruline planeerida reise välismaale,» märkis ta ABC Nyheterile.
Bö jätkas: «Usun, et kui alpimajad on teistele lubatud (näiteks kasutatakse neid Soomes ja Eestis), võiksime ka meie neid kasutada. Muidugi, see ei tähenda, et me muutuksime paremateks sportlasteks. Võib-olla on vana hea Norra viis veelgi parem, aga arvan, et on hea, kui kõik saaksid võimaluse seda ise järele proovida.»
Alpimaja, -tuba või näiteks -telk on ruum, milles imiteeritakse mäestikutingimusi. Tehnilisi vahendeid kasutades piiratakse õhu hapnikusisaldust. Alpitoas viibimine suurendab hapnikku transportivate punaste vereliblede tootmist. Punased verelibled aitavad organismil toota energiat ja teha tööd. Sama efekti annab hõredas mäestikuõhus viibimine.
Sajandi alguses olid alpimajad kõrgendatud tähelepanu all. Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) kaalus, kas keelata sportlastel nende kasutamine, kuid lisas alpimajad esialgu oma vaatlusnimekirja, kust hiljem eemaldas need.
Dopingunimekirja sattumiseks pidanuks alpimaja vastama kahele kriteeriumile kolmest: suurendama sooritusvõimet, olema kahjulik tervisele ja vastuolus spordieetikaga. Sooritusvõimet alpimaja parandab, kuid ülejäänud kahes tingimuses ei leitud üksmeelt.
.