Esiti alt läinud Eesti vormelitalent kerkis kohtunike otsusega oluliselt kõrgemale
:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853191t1hb800.jpg)
17. mai 2024, 18:45
:format(webp)/nginx/o/2024/05/17/16079092t1h4690.png)
Eesti vormelitalent Paul Aron (Hitech Pulse-Eight) näitas Itaalias legendaarsel Imola ringrajal toimuval vormel-2 sarja etapil täna hommikul väga head minekut, kuid õhtuks seda hoogu enam ei jätkunud.
Eestlane näitas hommikusel vabatreeningul nimelt kõikidele tagatulesid, kui läbis 4,909 km pikkuse ringi parimal juhul 1.28,852. Gabriel Bortoletot (Invicta) edestas ta 0,071 ja sarja üldliidrit Zach Maloneyt (Rodin) 0,077 sekundiga.
Säärane hea hoog tuli aga Aroni jaoks veidi üllatuseks: «Kui aus olla, siis see oli väga-väga-väga raske vabatreening, sest siinne rada on hästi hüplik. Rajal on nii neid äärekivisid, mida saab, kuid ka neid, mida ei saa kasutada, seega eksisteerivad erinevad sõidujooned, mida siin kasutada.
Sa ei tea aga kunagi, milline neist on parem ja paraku pole ma selle autoga siin ka varem sõitnud. Olen siin varem sõitnud vaid Regional ja vormel 4ga, kuid nendel autodel on palju vähem aerodünaamikat, seega sul on võimalik igal pool üle äärekivide käia
Selle autoga oli siin aga huvitav sõita, sest sõidujooned varieeruvad ja iga lähenemisega käitub masin erinevalt, kuna sel on palju surujõudu. Kuid äärekividega mängides selle tasemed muutuvad. Ühesõnaga, see oli tõesti väga huvitav vabatreening, kuid näib, et vahel räägivad ajad enda eest.»
Kell 17 alanud kvalifikatsioonis rääkisid samuti ajad enda eest ja seal oli näha, et Aroni valitud sõidujoon talle tulu ei toonud. Eestlane sai parimal juhul kirja 1.28,011, millega platseerus 11ndaks. Ajasõidu võitis Bortoleto (1.27,056). Hiljem said aga mitmed konkurendid karistada, millega Aron kerkis kaheksandale reale.
— Formula 2 (@Formula2) May 17, 2024
Esimest aastat F2s kihutav Aron hoiab kolme etapi järel MM-sarjas 47 punktiga teist kohta, Maloney edestab teda 15 silmaga.
1953. aastal ehitatud Imola on F1 kalendrisse kuulunud alates 1980. aastast ning seda peetakse kuningliku sarja üheks kiiremaks rajaks. Kohati on see aga isegi liiga kiire, mistõttu on selle profiili mitmel korral muudetud.
Tänavu möödub ka 30 aastat sealsetest traagilistest sündmustest, kui järjestikustel päevadel läksid manalateele Roland Ratzenberger ja kolmekordme maailmameister Ayrton Senna.