JÄRELVAADATAV ⟩ Liikumiskonverentsil otsiti liikuma paneva jõu algallikat

Kääriku spordikeskuse staadion ja Kääriku järv. Foto: Arvo Meeks

9. ja 10. oktoobril toimus Kääriku Spordikeskuses liikumiskonverents «Terve Eesti eest!», mille teisel päeval oli kavas kokku neli ettekannet. Postimees näitas konverentsipäeva otseülekandes.

Liikumisharrastuse konverentsi teisel päeval uuriti, kust tuleb inimest liikuma panev jõud ning räägiti läbipõlemise ennetamisest ja tervise turundamisest.

Liikumiskonverentsi ajakava neljapäeval, 10. oktoobril:

9:00 – 9:20 Liikumine kui kaitsevõimekus

• Mikk-Alvar Olle, Kaitseministeerium

9:25 – 10:05 Paneelarutelu: Kust tuleb liikuma panev jõud?

• Henn Pärn, Tallinna Spordiveteranide Koondise president
• Rocco Mõtt, Pärnu JK Vaprus kogukonnajuht
• Mikk-Alvar Olle, Kaitseministeerium

10:10 – 11:00 Paneelarutelu: Läbipõlemise ennetamine liikumisega

• Johan Pastarus, Tööinspektsioon, vaimse tervise konsultant
• Merite Liidemaa-Pärn, Tammiste Personalibüroo OÜ, värbamispartner
• Jaanika Jaanits, Antropoloogia Keskus OÜ, tegevjuht
• Tiia Piho, SA TÜ Kliinikumi vanemarst-õppejõud töötervishoiu erialal, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse liige

11:30 – 12:30 Paneelarutelu: Kuidas turundada tervist?

• Alvar Lonks, reklaamiagentuuri Tabasco loovjuht
• Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht
• Evelin Kruusalu, Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonna peaspetsialist, haridusasutuste tervisedendajate võrgustiku koordinaator
• Aave Hannus, spordipsühholoog, Tartu Ülikool ja Tervise Arengu Instituut

12:30 Kokkuvõtted ja lõpetamine

Teise konverentsipäeva avas Kaitseministeeriumi esindaja Mikk-Alvar Olle, kes rääkis liikumisest kui kaitsevõimekusest. Olle märkis, et strateegilise tähtsusega on see, et Eesti mehed oleksid terved. Kaitseministeerium ja Kaitsevägi soovivad teha esimese sammu suunas, mis hindaks ümber meie vara ehk need inimesed, kes kaitsevad riiki.

«70 protsenti kõikidest ajateenistusse astujatest ei läbi kehaliste võimete testi miinimumi. Seega on meie soov motiveerida mehi liikuma, et tugevdada riigikaitset läbi suutlikemate ajateenijate ja reservväelaste,» märkis Olle.

Ta tõi välja, et 61 protsenti Eesti meestest on ülekaalulised ja seda näitab ka ajateenistusse tulijate tervislik seis. «Me soovime juba novembris alustada pilootprojektiga, milles soovime kõnetada nii reservväelast aga ka kutsealust,» märkis Olle ning lisas, et selleks ellu kutsutud kampaaniat «Mehed vormi!» veab reservväelaste unistuste meeskond: Heiki Nabi, Kaspar Taimsoo ja Roman Fosti ning teavituses osalemiseks on loodud ka mugav veebirakendus.

Algatusega soovitakse näidata ka seda, et kaasa tuleb Eesti sõjaline tippjuhtkondki kahe väljakutsega- kas sa teed rohkem kätekõverdusi kui brigaadiülem ning kas sa rändad seljakotiga kiiremini kui eriväe ülem.

Tallinna Spordiveteranide Koondise president Henn Pärn, Pärnu JK Vaprus kogukonnajuht Rocco Mõtt ja Kaitseministeeriumi esindaja Mikk-Alvar Olle arutlesid, kust tuleb inimest liikuma panev jõud.

Kõlama jäi, et ühiskond ja inimesed on ajaga väga palju muutunud. Kui me pidime sada aastat tagasi enese elus hoidmiseks füüsilist tööd tegema, siis täna seda enam ei pea. Elu ei paku enam füüsilisi ja vaimseid väljakutseid ning me oleme muutunud mugavaks. Liikuma paneb aga ebamugavus, elu on võitlus ja ellu jäävad seal tugevamad.

Tänane ühiskond on aga muutunud väga mugavaks ja pingutuse vabaks. Veel keskenduti eeskujudele, kui innustavale jõule. Kõnelejad tõid välja, et me ei saa lapsi liikuma ja tasakaalustatult toituma, kui emad-isad või vanavanemad pole eeskujuks. Spordipüramiidi ülesehitamine saab alguse peredest, mida tähtsustakse spordipoliitikas pigem vähe.

Päeva teises paneelis arutlesid Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus, Tammiste Personalibüroo OÜ värbamispartner Merite Liidemaa-Pärn, OÜ Antropoloogia Keskus tegevjuht Jaanika Jaanits ja SA TÜ Kliinikumi vanemarst-õppejõud töötervishoiu erialal ning Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse liige Tiia Piho võimaluste üle ennetada tööl läbipõlemist just liikumisega.

Esmalt lepiti kokku mõistes, mis on läbipõlemine. See on seisund, kus meie ressursid kehas on ammendunud, seega ei saa alati öelda, et puhka vaimu füüsilist tegevust tehes. Kehal pole selleks lihtsalt jaksu. Samuti oleneb, millest on läbipõlemine tingitud- inimeste vahelised suhted, liigne töökoormus, võimaluste puudumine teha puhkepause töökohal vms.

Ka märgiti, et alati ei ole liikumine ilmtingimata sport, sest liikumine on ka näiteks jalgsi tööle või kooli minek, mis on samuti nii kehale aga ka vaimule väga kasulik. Veel aga toodi välja, et läbipõlemist ei osata enamasti ka ära tunda. Seetõttu on oluline, et töökeskkond toetaks vaimse tervise hoidmist aga ka seda, et me oskaksime töökohal teineteise emotsioonide muutust tähele panna.

Arutati erinevaid näiteid tuues, kui toetav on meie töökeskkond ja kuidas kasutatakse erinevaid võimalusi vaimse tervise hoidmise ja läbipõlemise vältimiseks- vaikuse- ja mänguruumid, sotsiaalsust soodustavad tegevusnurgad jne. Ka peeti väga oluliseks seda, kuidas suhtub vaimse tervise hoidmisesse ettevõtte või organisatsiooni juht ning kuidas tema toetab enda vaimset tervist.

Keskenduda ei tohiks ainuüksi ka tervise turgutamisele, kui tagajärjele. Inimese töökeskkond peab olema talle igas mõttes meeldiv ja arengut toetav.

Päeva lõpetas reklaamiagentuuri Tabasco loovjuhi Alvar Lonksu, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juhi Valdo Jahilo, Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonna peaspetsialisti ning haridusasutuste tervisedendajate võrgustiku koordinaatori Evelin Kruusalu ja Tartu Ülikool ning Tervise Arengu Instituudi spordipsühholoogi Aave Hannuse paneelarutelu tervise turundamise üle.

Arutleti, kuidas on tervisekommunikatsioon aastatega muutnud ning millist rolli on selle juures mänginud reklaami tellijad, tegijad aga ka tarbijad. Räägiti, et ühiskonnas on oluline kokku leppida väärtused ja hoiakud, nagu ka varasematest ettekannetest välja tuli- liikumine, uni ja toitumine on Eestis väärtustatud ja me üheskoos hoiame nendest väärtustest kinni.

Reklaami ja turundusel puhul on igal turundajal oma eesmärk - «müüa» oma teenust või toodet, kuid analüüsima peaks, kas on õige näiteks lastele mõeldud võistlustel auhinnaks pakkuda magusat jooki või komme.

Veel räägiti, et tervise kuvand ühiskonnas on mitmepalgeline, mis oleneb isiklikest hoiakutest ja igaühe tervislikust seisundist. Ka on väljend «liikumine» igaühe jaoks abstraktne. Seega on tervist turundada väga keeruline ja nõuab pikaajalisi, kaasavaid ja eeskuju andvaid lahendusi.

Veel tuli kõnelusest välja, et liikumine ja tervis on pisut teine «toode» kui muud, mida meile reklaamitakse. Liikumisest ja heast tervisest ei saa me kohe vahetut kasu, muudest toodetest, teenustest aga enamasti küll. Seega on tervisekommunikatsioonis väga oluline seada eesmärk, kaardistada kindel sihtrühm, leida mõjusikud ning sõlmida see kokku mõjusate sõnumitega ning planeerida teavitust võimalikult pikaajaliselt.