«Kui sisse lähete, ei tohi vett kaasa võtta. See on nagu lennujaamas. Ainult tühja pudeli võite võtta,» ütleb kollase vihmavarjuga giid grupile, seistes 2012. aasta Londoni olümpiamängude peastaadioni lähistel Stratfordis.
Londoni olümpiamängud tekitavad kohalikes elanikes tuska
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aastal nurgakivi saanud staadioni ning sellega ühel alal olevate spordihoonete lähedale tavainimene enam ei pääse. Terve ala on aiaga ümbritsetud ja kontrollipunktides on väljas turvamehed, kes sissepääsuluba küsivad.
Kuna park on ja jääb olümpiapääsmeta inimesele suletuks suure tõenäosusega 18 kuuks pärast mängude lõppu, on kohalikud ettevõtlikud inimesed võtnud nõuks korraldada üheksa naela maksvaid ja kaks tundi kestvaid jalutuskäike ümber perimeetri. Tegemist on ainult sularaha vastu võtvate giididega, mis viib majandusajakirjaniku mõtted kohe sellele, kas osa sest rahast ka riigi taskusse jõuab või mitte.
Londoni olümpia maksumuse kohta levib Briti pressis erinevaid jutte, tõenäoliselt jääb summa 9 ja 13 miljardi naela vahele. Kui uskuda varem mainitud kollase vihmavarjuga giidi, läks igast olümpia peale kulutatud naelast 75 penni millegi sellise rajamiseks, mis jääb linna püsivalt alles.
Ometi pole olümpiamängud paljude kohalike seas positiivseid emotsioone tekitanud. Selle põhjust ei tasu kaugelt otsida – linnas ringi liikudes ei jää märkamata hoiatavad sildid, mis tuletavad kohalikele meelde, et juuli lõpust kuni augusti keskpaigani on pääs linna ning linnas liikumine raskendatud.
Üks kohalik toob pahameele põhjusena välja veel selle, et kui tavaliselt on tipptundidel Londoni kaoses ka mingi seaduspärasus – inimesed liiguvad teatud suunas –, siis turistid keeravad kõik pea peale ning segavad valgekraede normaalset tööleliikumise rütmi.
Elanikele jagatakse paljude meelest jaburaid nõuandeid vältida olümpia ajal rongide ja metrooga sõitmist ning minna tööle hoopis rattaga või veel parem – joosta.
Autojuhtide hulgas külvab segadust ka spetsiaalselt olümpialastele mõeldud sõidurada «Olympic Lane», mis peab olema igas olümpialinnas pärast seda, kui Atlantas sportlased tiheda liikluse tõttu mängudele hiljaks jäid. Eriraja peale blokeerisid taksojuhid ühel päeval sissepääsu parlamenti.
Ent olgu nende kohalike inimeste ja ettevõtetega kuidas on, kohaletulijad ei pea tõenäoliselt olümpiaelamuses pettuma, isegi kui mõni britt hommikul töölemineku tuhinas paar nipsakat kommentaari teele saadab.