/nginx/o/2012/10/30/1400388t1hbf1f.jpg)
Kümmekond päeva enne Eesti olümpiakomitee presidendi valimisi avaldas Madis Kallas oma programmi ning selgitas, kuidas kavatseb püstitatud eesmärke saavutada. Paljude silmis õrritavaks kandidaadiks olev Kallas avaldas lootust, et see samm sunnib ka valimiste suursoosikut Neinar Selit oma programmi avalikustama ja selgitama, kuidas ta kavatseb oma eesmärke täita.
«Programmi koostamine oli keeruline, kuna ma ei leidnud varasemate valimiste kohta ühtegi sarnast dokumenti. Pidin kõik ise leiutama,» rääkis Kallas ning lisas, et soovib lähipäevil kohtuda EOK peasekretäri Toomas Tõnisega. Pärast seda kohtumist on ta valmis programmis mõningaid detaile muutma ja täpsustama.
Postimees toob esile Kallase programmi olulisemad punktid ja mehe enda selgitused, kuidas püstitatud eesmärki täita.
Treenerite tasustamine
Kõigis maakondades on 2014. aasta lõpuks moodustatud vähemalt üks noorte spordimeisterlikkuse treeninggrupp, mille treeneri töötasu on võrdsustatud pedagoog-metoodiku töötasuga. 2016. aastaks on igas maakonnas neli treeninggruppi koos treenerite palgafondiga, millesse panustavad riik, kohalikud omavalitsused ja sponsorite kaudu EOK.
Kallas: «Maakonna spordimeisterlikkuse treeninggruppide treenerite palgafondi panustavad kohalikud suurettevõtted ja ettevõtete liidud ning sponsortulu suurenemise arvelt ka EOK. Samas otsib EOK aktiivselt piirkondlikke sponsoreid, kelle jaoks on oluline nii olümpialiikumine kui ka maakonna areng ning terved ja sportlikud noored. Praeguseks on mõnedes maakondades sellised grupid moodustatud ning tean, et mitmed maakonnad ootavad, et sellised võimalused jõuaksid ka nendeni.»
Spordiklubide elujõulisus
Tekkinud on tugevad, vähemalt 100 liikmega klubid, mis ei ole ainult ühe spordiala kesksed, vaid ühendavad mitut ala – tegemist on multiklubidega, mis oma olemuselt meenutavad spordikoole. Spordiklubide tegevuses osalevad eri vanusegruppide esindajad, mis tagab suure liikmeskonna ja spordibaaside maksimaalse kasutamise harjutusaegade hajutamise kaudu.
Kallas: «EOK analüüsib koostöös ülikoolidega Eestis tegutsevate suurte ja edukate spordiklubide tegevust ning töötab välja soovitused ja näidiskava klubi suutlikkuse suurendamisek. Alaliitude ja maakondlike spordiliitude kaudu teeb EOK teavitustööd, et selgitada tegutsevate spordiklubide juhtidele ja kohalikele omavalitsustele tugevate ning mitut ala ühendavate klubide olulisust ja eeliseid.»
Sportlaste toetused
Sportlased saavad EOK-lt ja kultuuriministeeriumilt toetust mahus, millest on senisest suurem kasu treeningute läbiviimisele ja võistlustulemustele.
Kallas: «EOK analüüsib koostöös spordialaliitude ja sportlastega kehtivat rahastamissüsteemi ja -kriteeriume ning sõnastab ettepanekud tulemuslikuma toetuste süsteemi rakendamiseks. Põhiküsimus on, kas toetada võimalikult paljusid sportlasi minimaalselt või senisest vähem sportlasi suurema summaga. Samuti vaatab EOK üle olümpiamängudeks valmistumise rahastamise, et vähendada praegust suurt erinevust absoluutsete tipptegijate ja tipu lähedal olevate sportlaste toetustes. Mitteolümpiaalade sportlasi toetatakse vastavalt alaliitudega kokku lepitud põhimõtetele ja nende alusel EOK poolt koostatud kavale.»
Spordiklasside moodustamine
Eesti kõigi suuremate keskuste gümnaasiumides on avatud spordiklassid, mille õpilased saavad treenida tavaõppekavaga võrreldes professionaalsemal tasemel.
Kallas: «EOK osaleb aktiivselt läbirääkimistel kohalike omavalitsuste ja koolidega ning aitab kaasa vajaduste kaardistamisele, lähtudes olemasolevate spordiklasside eeskujust ja kogemustest. Spordiklassides õppivaid noori saavad treenida maakondadesse loodavate spordimeisterlikkuse treeninggruppide treenerid.»
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)