Jaanus Kriiski kolumn. Võidu mõiste devalveerimine Kõigil spordihuvilistel on meeles mitmeid hetki, kus ühe või teise kaasmaalase medalivõit on toonud kananaha ihule, rõõmupisara silmanurka ja kurku on tõusnud klomp. Olgu selleks üks 1988. aasta kesköö, kui Allar Levandi tõi koos esimeste vabadusepuhangutega üle aegade jälle eestlastele medali taliolümpialt; kui Erika Salumäe võitis 1992. aastal taasiseseisvunud Eestile esimese olümpiakulla; või juba uuest ajast, kui Kelly Sildaru on teinud imeliste ja riskantsete elementidega etteasteid pargisõidus.
Jaanus Kriiski kolumn: Eesti kümnevõistlus kui Team Estonia ülesehituse mudel Kui tekib plaan ehitada üles midagi suurt, kõikehaaravat ja edukat, tuleb määrata see üks punkt, mille najal hakkab kõik püsti seisma. Spordis oli, on ja jääb selleks punktiks treener. Sportlane on süsteemis number üks, kuid protsessi juhib alati treener. Meie praegused lootused tippspordi vallas on pandud Team Estoniale. Paremaks läheb kõiges, vähemalt nii näitavad diagrammid, skeemid ja kogu mitmekümne lehekülje pikkune põhialuste kogum.
Analüüs ⟩ Kas kuulame Ronald Koemanit? Ehk Eesti jalgpall pulkadeks lahti ja uus algus puhtalt lehelt (7) «Kellest saab koondise järgmine peatreener?» «Millise algkoosseisuga Eesti täna väljakule läheb?» «Miks mängime just niisuguse asetusega?» Need on mõned küsimused ja teemad, mida seoses Eesti jalgpallikoondise ja -mängudega aastate jooksul ikka ja jälle kuuleb, mis on olulised ja mida tulebki arutada, kuid mis on täielikud pseudoteemad, kui midagi tähtsamat on eelnevalt jäänud tegemata.
Kolumn ⟩ Mis eestikeelne kool? Alustaks ehk treeningute eestistamisest? Sveta Grigorjeva kõne presidendi roosiaias tekitas avalikkuses võbeluse, ent kokkuvõttes läks nagu Mikk Pärnitsaga. Selle asemel, et rääkida lähisuhtevägivallast, räägiti kleidist. Selle asemel, et arutada võrdsete eneseteostusvõimaluste üle, öeldi, et temal, poolvenelasel, pole üldse õigustki eestlastele pidupäeval etteheiteid teha. Aga prooviks ehk korra keskenduda päris probleemile, seekord spordiprisma kaudu, kuigi mõneti meelevaldse kitsendusega ainult keeleküsimusest lähenedes.
KOLUMN ⟩ Jaanus Kriisk: suur sport autoritaarsete režiimide teenistuses Sport olgu apoliitiline eluvaldkond, seda rõhutatakse kõigi spordiga seonduvate tegevuste juures. Ideaalis peakski nii olema ja seda püütakse ka niimoodi näidata. Kuid järjest rohkem tajume ja ka näeme mustvalgelt, et nõnda see kahjuks pole. Sport tähendab eri astmega autoritaarsetele riikidele ja nende režiimidele järjest rohkem üht paremat võimalust oma eluea pikendamiseks ja oma tegevusele legitiimsuse saamiseks nii riigisiseselt kui ka maailma avalikkuse silmis.
Jaanus Kriiski kolumn. Piirkondlikud spordiliidud – kasutamata potentsiaal! 2019. aastal võitis Eesti olümpiaaladel viis täiskasvanute tiitlivõistluste medalit. Neli neist said alguse suurtest keskustest kaugemalt: Heiki Nabi on pärit Hiiumaalt, Epp Mäe Lääne-Virumaalt, Maicel Uibo Põlvast ja Magnus Kirt Tõrvast. Kui vaadata kogu taasiseseisvunud Eesti medalisaaki, on pilt sama. Võib öelda, et igast viiest olümpiaala tiitlivõistluste medalist nelja puhul tuleb alguse juuri otsida n-ö piirkondadest.
KOMMENTAAR ⟩ Ville Arike: Eesti jalgpalli uus normaalsus? Ehk «Kastist liiga väljas» «Kui sa palli ei anna, löön sul põlved niimoodi sisse, et sa ei mängi kunagi enam.» Niisugust lauset võisid kolmapäeva õhtul kuulda tuhanded tähelepanelikud telekanali ETV2 vaatajad. Mida võis sellest arvata inimene, kes näiteks oli just teleri sisse lülitanud, polnud sellele veel võib-olla pilkugi heitnud ega teadnud, mis saade sealt parajasti tuleb? Tuli jalgpallimängu ülekanne, Eesti meisterklubi osavõtul.
Tagasi üles
Back