Jaanus Kriiski kolumn: Tartu klubikorvpalli valud, selle põhjused ja lahendused Viimasel ajal on Eesti spordimeedias päris palju arutatud, mis on lahti Tartu meeste klubikorvpalliga ja kuhu on kadunud see kuulus Rock, mis isegi Tallinnale tuule alla tegi. Otsitakse süüdlast, keda seina äärde panna. Tolle Tartu – Tallinna linnavõistluse ajastu täieõigusliku tunnistajana tunnen sisemist vajadust avada natuke telgitaguseid ja kujunenud olukorra põhjuseid, eriti nüüd, kui Eesti meeste korvpall on koondise tasemel jälle tõusnud tegijate hulka.
KOLUMN ⟩ Jaanus Kriisk: spordisponsori saatus ehk Koolikiusamise kõrgliiga Pühapäeviti on Tartu Ülikooli spordihallis hea rahulik meestega trenni teha – suhteliselt vähe rahvast, peaaegu polegi kedagi. Õhtupoole, kui juba oli pimenenud, sõitsin pärast trenni kodu poole. Tee viib mööda Tartu vanglast, üle uue ringtee silla, rahvas kutsubki seda hellitavalt vangla sillaks. Sillale sõites näed vanglat lausa kahest küljest, õhtul tuled säravad ning seal tuledesäras istub tuhatkond tõelist kurjamit, mõrtsukat, vägistajat, röövlit, riigireeturit jne – ühiskonna tõeline põhjakiht. Neist poolsada peab seal viibima surmatunnini, nende patt on lunastumatu.
Jaanus Kriiski kolumn: Audentese järgmine ülesanne on taastada usaldus «Audentese spordigümnaasiumi kui kahese karjääri arengukeskkonna missioon on toetada õppursportlase terviklikku pikaajalist arengut õpilase, sportlase, ühiskonnaliikme ja isiksusena, lähtudes Audentese kolmest põhiväärtusest: tarkus, tervis ja tasakaal,» seisab Audentese 2021-25 arengukavas. Selline on uue konseptsiooni ja majanduslikumalt oluliselt paremal järjel oleva meie ainukese spordigümnaasiumi toimimise eesmärk ja põhimõte.
Jaanus Kriiski kolumn: tervisespordi ahvatlevalt ohtlik olemus (1) Mõni aasta tagasi elasin üle ülikurva hetke, kui minu hea sõber siitilmast lahkus. Lahkus tervisesporti tehes, mängis sõpradega jäähokit. Ja sinna väljakule ta ka jäi. Tunnen endal teatud süüd, kuigi kaks korda oli meil juttu sellest, et ära sa jama selle hokiga – lähed hasarti, unustad ennast, spordimehe vaim saab võitu ning mootor ei pea vastu. Minu jutt pidanuks olema julgem ja teaduspõhisem. Aasta hiljem läks minu Rotary klubivend, kes oli just lõpetanud suusaringi. Mõlemad parimas loomeeas mehed.
Dmitri Bõkov: Monumendid Putinile peaksid asuma igal sammul (1) 19. novembril rebis Pererburi Smolnõi linnaosa saadik Nikita Juferev puruks president Vladmir Putini portree, mida tema ja tema aatekaaslased olid eelnevalt Aleksandr Puškini omaga asendada püüdnud. Oponeerivad fraktsioonid vahetasid kujutisi regulaarselt, kuni Puškini portree kadus. Siis ei pidanud saadiku närv vastu ja ta ründas ülemjuhataja pilti. Vene kirjanik Dmitri Bõkov ironiseerib väljaandes Sobesednik, et Putini portreed ja monumendid peaks asuma igal sammul, et tulevikus oleks, mida maha võtta.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Jaanus Kriiski kolumn. Võidu mõiste devalveerimine Kõigil spordihuvilistel on meeles mitmeid hetki, kus ühe või teise kaasmaalase medalivõit on toonud kananaha ihule, rõõmupisara silmanurka ja kurku on tõusnud klomp. Olgu selleks üks 1988. aasta kesköö, kui Allar Levandi tõi koos esimeste vabadusepuhangutega üle aegade jälle eestlastele medali taliolümpialt; kui Erika Salumäe võitis 1992. aastal taasiseseisvunud Eestile esimese olümpiakulla; või juba uuest ajast, kui Kelly Sildaru on teinud imeliste ja riskantsete elementidega etteasteid pargisõidus.
Jaanus Kriiski kolumn: Eesti kümnevõistlus kui Team Estonia ülesehituse mudel Kui tekib plaan ehitada üles midagi suurt, kõikehaaravat ja edukat, tuleb määrata see üks punkt, mille najal hakkab kõik püsti seisma. Spordis oli, on ja jääb selleks punktiks treener. Sportlane on süsteemis number üks, kuid protsessi juhib alati treener. Meie praegused lootused tippspordi vallas on pandud Team Estoniale. Paremaks läheb kõiges, vähemalt nii näitavad diagrammid, skeemid ja kogu mitmekümne lehekülje pikkune põhialuste kogum.
Analüüs ⟩ Kas kuulame Ronald Koemanit? Ehk Eesti jalgpall pulkadeks lahti ja uus algus puhtalt lehelt (7) «Kellest saab koondise järgmine peatreener?» «Millise algkoosseisuga Eesti täna väljakule läheb?» «Miks mängime just niisuguse asetusega?» Need on mõned küsimused ja teemad, mida seoses Eesti jalgpallikoondise ja -mängudega aastate jooksul ikka ja jälle kuuleb, mis on olulised ja mida tulebki arutada, kuid mis on täielikud pseudoteemad, kui midagi tähtsamat on eelnevalt jäänud tegemata.
Kolumn ⟩ Mis eestikeelne kool? Alustaks ehk treeningute eestistamisest? Sveta Grigorjeva kõne presidendi roosiaias tekitas avalikkuses võbeluse, ent kokkuvõttes läks nagu Mikk Pärnitsaga. Selle asemel, et rääkida lähisuhtevägivallast, räägiti kleidist. Selle asemel, et arutada võrdsete eneseteostusvõimaluste üle, öeldi, et temal, poolvenelasel, pole üldse õigustki eestlastele pidupäeval etteheiteid teha. Aga prooviks ehk korra keskenduda päris probleemile, seekord spordiprisma kaudu, kuigi mõneti meelevaldse kitsendusega ainult keeleküsimusest lähenedes.
KOLUMN ⟩ Jaanus Kriisk: suur sport autoritaarsete režiimide teenistuses Sport olgu apoliitiline eluvaldkond, seda rõhutatakse kõigi spordiga seonduvate tegevuste juures. Ideaalis peakski nii olema ja seda püütakse ka niimoodi näidata. Kuid järjest rohkem tajume ja ka näeme mustvalgelt, et nõnda see kahjuks pole. Sport tähendab eri astmega autoritaarsetele riikidele ja nende režiimidele järjest rohkem üht paremat võimalust oma eluea pikendamiseks ja oma tegevusele legitiimsuse saamiseks nii riigisiseselt kui ka maailma avalikkuse silmis.
Jaanus Kriiski kolumn. Piirkondlikud spordiliidud – kasutamata potentsiaal! 2019. aastal võitis Eesti olümpiaaladel viis täiskasvanute tiitlivõistluste medalit. Neli neist said alguse suurtest keskustest kaugemalt: Heiki Nabi on pärit Hiiumaalt, Epp Mäe Lääne-Virumaalt, Maicel Uibo Põlvast ja Magnus Kirt Tõrvast. Kui vaadata kogu taasiseseisvunud Eesti medalisaaki, on pilt sama. Võib öelda, et igast viiest olümpiaala tiitlivõistluste medalist nelja puhul tuleb alguse juuri otsida n-ö piirkondadest.
Tagasi üles
Back