Saada vihje

AIVAR POHLAK Aserbaidžaan - Eesti 0:0 ehk kui mäng kõneles mänguvälisest

Eesti jalgpallikoondise peatreener Jürgen Henn.
Eesti jalgpallikoondise peatreener Jürgen Henn. Foto: Eero Vabamägi

On asju, millest jalgallimängudega seoses tavaliselt ei kirjutata. Neid jutte räägivad omavahel inimesed, kes vaatavad mänge teistsuguse pilgu ja mõtetega.

«Teie võimalus EM-ile pääseda läks koos Fernando Santose vallandamisega Poola koondise peatreeneri kohalt,» kõlas üks selline, räägitud enne meie märtsikuist sõelmängu Varssavis. Naersime ja olime koos ütlejaga tõsised ühtaegu.

Laupäeva õhtupoolikul, umbes tunnike peale Qäbäläs lõppenud mängu, sain samalt inimeselt sõnumi, kus kijras «elul on kombeks nii võtta kui ka anda», mille järel oli naerunägu.

* * *

Suur osa jalgpallist on hinnangud, millest omakorda suurema tüki moodustavad emotsioonid. Nendest emotsioonidest enamik tekib tulemuse kaudu, teine järeldus tehakse mängupildist või õigemini sellest, kuidas mängupilt hindajale tundub. Taustaks hoiakud, usk, sümpaatiad ja nii edasi.

See on jalgpallimängu väline pool.

Sisu ehk mäng ja muu väljakul toimuv tekib mängijate usust treenerisse ja treeneritesse, mis omakorda sõltub muljest, mida treener ja treenerid on enne meeskonna juurde tulemist mängijates tekitanud; tema ja nende võimest muuta see mulje jalgpallurite jaoks positiivseks kogemuseks nii treeningprotsessi ülesehituse, selle tagajärjel tekkiva mängu kui ka tulemuste kaudu. Kõige eelneva jaoks on vaja teadmisi ja tajumisi nii mängu kui ka kollektiivi juhtimise kohta.

Kokkuvõttes tekib näiliselt lihtsalt hinnatav, aga samas keeruliselt toimiv mitmekihiline loogika, kus mingi olulise omaduse puudumist on võimalik kompenseerida teise omaduse erilisusega ja kus näiteks mängija poolt koduseinte vahel abikaasalt kuuldud küsimus «Miks teile selline jobu treeneriks pandi?» võib hävitada kogu mänguliste teadmiste positiivse mõju.

Samas on võimalik hinnata treenerit lihtsalt ka läbi selle, kas ta on võitja või mitte.

* * *

Eesti – Rootsi Rahvuste liiga mängu (0:3 kaotus 14. oktoobril) järel kirjutasin, et meie vastased näevad sinisärkide kaitseliini kõige haavatavamana parempoolse keskkaitsja ja parema äärekaitsja vahel.

Ka Aserbaidžaan üritas laupäeval läbi murda sealt, aga olime kõnealuseks valmis ja vastased pidid leppima rünnakutega ääre poolt. Nii sattus suurema surve alla Maksim Paskotši ja läbi tsenderduste keskkaitsjad Karol Mets ja Joonas Tamm, kes oma ülesandega toime tulid, nagu ka Michael Schjønning-Larsen, kelle asi oli jälgida kaugemale tulevaid palle ning kes sellegagi hakkama sai.

Et meie treenerid olid toimuma hakkavat õigesti kirjeldanud, sellele viitab ka Martin Milleri - Ioan Yakovlevi kasutamine paremal äärel, kus vastaste surve tulemusel pidi loogiliselt tekkima tõusvate mängijate selja taha ruum, mida vasturünnakuteks kasutada. Ruum tekkiski, aga ära kasutada meil seda ei õnnestunud.

Treenerite loomingulisust näitab järjekordne katse lahtimängust vastast üllatada, mis oli lähedal õnnestumisele.

Lihtsad, aga väga konkreetsed asjad. Väidan, et selliste kohtade leidmine ja meeskonnale kirjeldamine on üheks põhjuseks, miks saavutasime tänavustes Rahvuste liiga mängudes Aserbaidžaani ja Rootsi vastu parema tulemuse, kui samade vastastega eelmisel aastal peetdu Euroopa meistrivõistluste valikmängudes.

* * *

Jürgen Henn ja tema eelkäija Thomas Häberli mängisid lühikese ajavahemiku jooksul kaks korda nii Rootsi kui ka Aserbaidžaaniga ning enam-vähem kõik statistilised näitajad peale punktide on Häberli kasuks. Selgitan seda eelkõige erineva mängule lähenemisega – ka FC Flora peatreenerina eelistas Jürgen Henn mängida ettevaatlikult – aga ka mängijate usuga treenerisse.

Kusjuures minul ei tekkinud Häberli aja kodumängus aserite vastu tunnet, et me selle mängu pigem võidame. Nii, nagu ei tekkinud laupäeval Qäbäläs peetud mängus tunnet, et me selle kaotame. Umbes sarnaselt väljendus mängujärgselt ka Karol Mets.

Julgen väita, et Jürgen Henni näol on tegemist võitva treeneriga. Tõsi, olemasolevalt pinnalt võita on võimalik ilmselt kuni teatava tasemepiirini, sealt edasi peavad aitama paremini õpetatud mängijad ja rohkemad teadmised.

Fernando Santose aitasid hästi õpetatud mängijad treenerina Euroopa meistritiitlini.

Tagasi üles