Erich Teigamägi ⟩ Kas EOKs on ikka ruumi uutele palgalistele töökohtadele?

Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi. Foto: Tairo Lutter

EOK presidendi valimised on toonud Eesti spordi eelarve taas teravalt fookusesse ja seda põhjusega – Team Estoniale lisarahastuse leidmine ja spordiliitude senisest tugevam toetamine saab olema järgmise presidendi peamine ülesanne. Ent eelarvete kasvatamise kõrval peab üle vaatama ka kulud.

On üsna selge, et riigi tugi EOKle järgmistel aastatel jääb kas samale tasemele või lausa väheneb. See omakorda tähendab, et senisest veelgi olulisem on lisaraha leidmine nii riigiettevõtete ja muu toetuste kaasamise näol kui ka täiendavate erasponsorite lisandumise kujul.

Näen, et EOK presidendi esmane funktsioon on keskenduda tipp- ja saavutusspordile. Nii suuri kui ka väikeseid alaliite on vaja järele aidata, et Eesti sportlastel oleks võimalik maailma tippudega võrdsetel alustel võistelda. Tippsport on tihedalt seotud ka rahva tervisega – mida rohkem on meil tippe, seda enam on ka inimesi, kes nende eeskujul aktiivselt spordiga hakkavad tegelema.

Kuid siinkohal tekib küsimus – kas EOK vajab asepresidentide näol uusi palgalisi ametikohti, et neid eesmärke saavutada? Minu vastus on, et kulude suurendamine ei ole täna piiratud eelarvega mõistlik ega põhjendatud.

Täna töötavad nii EOK president kui ka asepresidendid tasuta. Paljuski on tegemist ametitega, mille kohustused võtavad enda alla ka nädalavahetused. EOK sekretariaati kuulub kaheksa inimest, mis ei ole organisatsiooni vastutusvaldkonda arvestades suur arv.

Siin on võimalus keskenduda olemasolevate vahendite tõhusamale kasutamisele, sealhulgas juhtkonna toimimise parandamisele. EOK juhtimisstruktuur vajab selgust – täitevkomitee peab olema juhtimisotsuseid ettevalmistav meeskond. See eeldab selget vastutuste jaotamist ning arutelude konkreetsust, praktilisust ja tulemuslikkust. Suur osa probleemidest leiaks lahenduse läbi selgema juhtimise ja ootuste sõnastamise.

Keskenduda tuleb alaliitudele

EOKs uute palgaliste töökohtade loomise asemel tuleks tõsta alaliitude eelarveid, et suurendada nende võimekust oma spordiala arendamisel. See võimaldaks liitudel lisaks entusiastlikele spordiarmastajatele palgata ka eksperte, kes aitaks neid finantsjuhtimise, üritusturunduse, kommunikatsiooni ja sponsorlussuhetega.

Samuti soovin pikaajalise kergejõustikuliidu juhina näha alaliitude juhtide tõhusamat toetamist. Selline tugi on oluline, sest juhtide professionaalne pädevus ja oskused on määravad spordialade arengu ja sportlaste edu tagamisel nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Siinkohal on hea võimalus laiendada Olümpiakomitee poolt loodud koolitussüsteemi, mis keskendub peamiselt sportlaste ja spordiorganisatsioonide juhtide koolitamisele. Tagasiside on olnud seni kusjuures väga hea ja paljud kursuse läbinud on osutunud edukateks spordijuhtideks.

Kokkuvõttes ei mõjutaks palgaliste ametikohtade loomine tsentraliseeritud organisatsioonis nagu EOKs konkreetsete spordialade edendamist, vaid suurendaks lihtsalt administratiivseid kulusid. Alaliitude otsene tugevdamine tagab samas, et raha jõuab õigesse kohta ehk spordialade ja sportlaste arengusse.