Eesti Olümpiakomitee presidendiks pürgiv Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) president Erich Teigamägi avaldab vastulause Postimehes ilmunud Priit Pulleritsu arvamusloole «Olümpiakomitee presidendiks pürgiv Erich Teigamägi on juba kahel kohal põrunud».
VASTULAUSE ⟩ Erich Teigamägi: EOK peamiseks fookuseks peab saama tippsportlaste medalitele platvormi loomine
Erich Teigamägi: «Tõepoolest, olen olnud Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige, president ja 2015. aastast ka Euroopa Kergejõustikuliidu nõukogu liige. Olen olnud Eesti Olümpiakomitee täitevkomitees kolm perioodi, viimati asepresident. Viimased neli aastat olen olnud ka EOK tippspordi komisjoni esimees. Jah – olen viimased neli aastat töötanud selle nimel, et Team Estonia oleks tugevam ja toetaks meie tippe paremini.
Numbritega on võimalik näidata erinevaid vaateid. Kinnitusi välja mõeldud uskumustele leiab alati. Kui olin kümme aastat EKJLi president olnud, saatsime 2016. aasta Rio olümpiale rekordiliselt suure koondise – 18 kergejõustiklast. Pariisi olümpiale kvalifitseerus viis kergejõustiklast. Sama palju oli ka Sydney olümpial, milliselt kõik mäletavad küll kulda, ent mitte seda, et peale selle oli meil veel vaid üks esikümnekoht.
Olümpiale pääsemise norme on viimasel kümnendil palju tõstetud ning kergejõustiklaste arv olümpiamängudel tervikuna on üle 20 protsendi langenud. Need viis sportlast, kes jõudsid Pariisi olümpiale – nendest kolm sisenesid mängudele potentsiaalse medalilootusega.
Kergejõustikuliidu praegune seis näitab selgelt seda, et Los Angelese 2028. aasta olümpiale on meil vähemalt kümme tugevat kandidaati, sest järelkasv on tugev. Meil on olnud ja saab olema ka edaspidi väga tugevaid medalilootuseid, kes nii nagu Pariisi olümpial inimestele väga ilusaid emotsioone pakuvad.
Ka on kergejõustik olnud üks väheseid alasid, kus tiitlivõistluste medaleid võetakse pea igal aastal. Me ei saa alaliitude tulemuslikkust vaadata vaid olümpiamängude keskselt. Viimasel kahel aastal on nii noorte, juunioride kui ka täiskasvanute tiitlivõistlustelt tuldud tagasi medalitega.
Selle edu taga on palju, mida võiks kanda üle ka teistele alaliitudele. Oma roll on hästi välja töötatud noortele suunatud võistlussarjal «TV 10 olümpiastarti», aga ka tasemel ja pühendunud treeneritel. Kõige enam näitab ala tugevust see, et mitmed kunagised tipud on jäänud ala juurde ning asutanud kas oma spordikooli või annavad treeneritena oma teadmisi edasi.
Kui rääkida Eesti spordi tasemest laiemalt ja sellest, mida näitas Pariisi olümpia, siis loomulikult võime tõdeda, et ootused ei täitunud. Jah, medalit ei tulnud.
Samas on selle vundamendi – Team Estonia – esimesed aastad. Tõsiasi, et meie 24-liikmelisest olümpiakoondisest rohkem kui pooled saavutasid koha esikümnes, on väga hea tulemus.
Alati on oluline teha oma järeldused. EOK peamiseks fookuseks peab saama tipp- ja saavutussport ja tippsportlaste medalitele platvormi loomine. EOK ei saa iga päev tegeleda kõigega, alustades noorte liikumisest rahva terviseni. Nende ülesannete täitmiseks on eraldi organisatsioonid, sealhulgas EOK haldusalasse kuuluv liikumisharrastuse kompetentsikeskus.»