AIVAR POHLAK ⟩ Eesti - Aserbaidžaan 3:1 ehk lood lugu loomas

Eesti koondis alistas reedel Rahvuste liiga mängus Aserbaidžaani 3:1. Foto: Eero Vabamägi

Eesti koondise reedene 3:1 võit Aserbaidžaani üle toetus mängijate eeskujulikule suhtumisele mängu, treenerite suutlikkusele muuta mängu korraldust, reaktsioonidele väljakul juhtunule ning individuaalsetele sooritustele, mille taga on konkreetsed lood.

Suhtumine mängu oli eeskujulik avavilest peale, aga esimesel pooltunnil oli aserite meisterlikkus meie suhtumisest üle. Lisaks ei leidnud Eesti keskväljakolmik Mihkel Ainsalu - Mattias Käit - Rocco Robert Shein kohe parimat viisi platsi täitmiseks ja esimene neist jäi sageli üksi turvama liiga suurt osa väljakust.

Oma kasti suunas vastastega koos tagasi jooksmist – mitte sinna taganemist – peaksime vältima, sest selliselt on tekkinud viimastes mängudes suur hulk vastaste väravavõimalusi. Nii oli Aserbaidžaani vastu esimesel poolajal eilegi.

Teiseks poolajaks kõnealune muutus ja sarnast targemana garderoobist tulemist julgeksin juba nimetada Jürgeni Hennile iseloomulikuks, sest ka tema klubitreeneriks olemise aega kirjeldas sama praktika.

Tõsi – Aserbaidžaani koondise innukust võttis olulisel määral vähemaks esimese poolaja viimasel kolmandikul kirjutatud ebatavaline või siis just vastupidi, kõige tavalisem jalgpalliline mitme puändiga novell, mis pani vastaseid sõna otseses mõttes peast kinni võtma.

Eesti koondise avaväravale eelnes vastaste tõsine ülekaal, mis päädis nurgalöögijärgse seisundiga. Hetkel, mil sai selgeks, et pall jõuab Henri Anierile, oli meie kõige kõrgemal olnud mängija Ioan Jakovlev umbes 20–22 meetri kaugusel meie väravast ning Aserbaidžaani koondise kaitsemängijad 25–30 meetri kaugusel meie väravast. Sisuliselt vastase vaatest lubamatu olukord, aga selleni viis nende laussurve…

Eesti koondise teine värav – Karol Mets ja Joonas Tamm vahetavad kohad, Mets võtab viimase mehena vastase ründaja ette ning 12 sekundit peale lahtimängu on pall aserite väravas…

Meie mõlemad avapoolaja väravad olid vastaste tegevuste otsesed tagajärjed. Ideaalne kontrajalgpall.

* * *

26-aastane Ioan Jakovlev on pärit Ida-Virumaalt ning veetnud jalgpallinooruses aastakese Peterburis ning täiskasvanu ea alguses kaks ja pool aastat Hispaania madamates liigades. Noormeest on mentorina vedanud täna FCI Levadia duubli treeneritetiimi kuuluv Nikita Martõnov, kelle naasmine Maarjamäele tähendas naasmist ka Jakovlevile. Avanemiseks oli vaja toetust ja ruumi meeskonnas. Ruum oli tänu ETM-staatusele. Koondisesse jõudmiseks oli vaja Eesti kodakondsust. Ka selle otsuse oli mängija Hispaaniast naastes teinud.

Teine sarnane (tänast koondist mõjutav) lugu on Michael Schjönning-Larseniga. FC Flora spordidirektor Nobert Hurt otsustas noortekoondistes tema käe all mänginud Taanis sündinud eestlannast ema ja taanlasest isa järeltulija kutsuda Eestisse 2018. aastal. Selleks hetkeks oli Schjönning-Larsen jõudnud Taanis jalgpalliga lõpetada ning tema Eestis kohanemine läks keeruliselt.

FC Flora esindusmeeskond ei võtnud mängijat omaks ja ta ei tundnud ennast Eestis kuigi koduselt. Hoolimata kõigest jätkas Hurt mängija personaalset toetamist ning saatis ta FC Kuressaarde mängima teades, et saarlaste treeneri Roman Kožuhhovski tugevuseks on mängijatega personaalne suhtlemine ning nendesse usu süstimine.

Vähemalt täna saab öelda – kirjeldatud lood on loonud omakorda järgmise loo ebatavaliselt kirjanduslikult kulgenud mängu mõttes ning loonud eelduse järgmise samasuguse tekkimiseks.