:format(webp)/nginx/o/2020/03/06/12993775t1hc0b0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/04/16335700t1hb84c.jpg)
Iga nelja aasta tagant saab Eesti sport võimaluse muutusteks ja võimaluse käia ajaga kaasas!
JAANUS KRIISK ⟩ Eesti spordi suur võimalus: valida EOK presidendiks Kersti Kaljulaid (9)
Taasiseseisvumise algusest on Eesti Olümpiakomiteed (EOK) ja seeläbi ka Eesti sporti juhtinud üks ja sama seltskond.
Mingis ametis või niitetõmbava täitevkomitee koosseisus on sinna kuulunud Toomas Tõniste, Neinar Seli, Tiit Nuudi, Urmas Sõõrumaa, Siim Sukles, Henn Vallimäe ja Erich Teigamägi, kelle teod seeläbi on kõikidele teada.
Ent seda nimekirja vaadates näib ka, et on välja kujunenud teatud sorti leivaahel, kus aja jooksul omavahel kohti vahetatakse ja/või vajalikke kohti juurde tehakse, aeg-ajalt teineteist isegi riiklike preemiatega pärjates.
16 aastat kestnud tiksumine
Kui 1990ndatel oli tegemist tegusa ja areneva seltskonnaga, siis 2008. aasta novembrist, kui EOK põhikiri tehti ringi ja valitsemine põlistati eluaegseks, on lihtsalt edasi tiksutud – kasutades praeguse presidendi Urmas Sõõruma sõnu.
Vahepeal on tehtud küll erinevaid meediatrikke ja etenduskunsti, tõstetud raha ühest taskust teise ja lehvitatud suuremate-väiksemate loosungitega, aga sisuliselt pole muutnud midagi.
Tallinnast väljapoole juhtutakse valmiste vahepealsel ajal haruharva ning kõige krooniks läkitati Pariisi olümpiamängudele taasiseseisvunud Eesti väikseim koondis – 24 sportlast (+ üks varumees ja üks hobune).
Miks ma nii arvan? Sest ma olen kogu aeg olnud asjal juures, püüdes ka ellu kutsuda muudatusi, kuid ikka ja jälle põrkudes vastu tahtmatuse, arengut mittesoovivat ja – mis peaminegi! – ajapuuduse seina.
Sest presidendid on olnud hõivatud kümnete muude tegevustega, kuid eelpool mainitud leivaahelast tingituna pole neil võimalik üle minna ka teise valdkonda!
Nõnda vaatangi nüüd ringi: keda võiks järgnevaks kaheksaks aastaks EOK presidenditoolile kutsuda? Olles veetnud oma 60 eluaastast 50 aktiivselt spordis, seda nii sportlase, treeneri kui ka erineval tasemel spordijuhina, leian, et mul on selleks nii kompetentsi kui ka õigust.
Ent lisaks võtan appi rahvatarkuse: kui tahad inimese kohta teada, kes ta on, siis ära kuula mitte tema juttu, vaid vaata tema tegusid! Võtamegi siis kandidaadid ükshaaval ette:
Urmas Sõõrumaa
Praegune president, kes on olnud EOK eesotsas kaheksa aastat, kuid soovib millegipärast üht ametiaega veel, olgugi et tema teod ja ambitsioonid võiks kokku võtta enda lausega: «Presidendil tuleb suhteliselt palju vastuvõttudel osaleda, lilli kinkida ja EOK üldkoosolekut juhtida.»
/nginx/o/2024/09/04/16335704t1hf822.jpg)
Eks seetõttu ongi EOK president jäänud enamikule Eesti spordirahvale kaugeks ja võõraks, tehes end nähtavaks ainult kahel juhul, kui 100 miljoni jutuga täiskogul hääli vajas.
Nõnda on tekkinud veendumus Sõõrumaa suhtes, et tema jaoks on presidendiks olemine tähtsam kui presidendina töötamine!
Erich Teigamägi
Eesti Kergejõustikuliidu kauane president – alates 2006. aastast (!) –, praegune EOK asepresident ja tippspordi komisjoni juht ning Urmas Sõõrumaa esimene valik asepresidendiks eelmistel valmistel.
Siit ka esimene kahtlus, et tegemist on taas vastandumise näitemänguga, mida EOK tuumik on varemgi meile esitanud, kuid las see spekulatsioon olla...
:format(webp)/nginx/o/2024/09/04/16335703t1hf450.jpg)
Kui meie kergejõustikuladvikusse tulles oli Teigamäe juhtimisstiil avar, lahtine ja demokraatlik, siis praeguseks on see muutunud autoritaarseks ja siseringi eelistavaks.
Kümmekond aastat tagasi ringi tehtud põhikiri oli viimaseks sammuks, millega kaotati volikogu esimehe ja aseesimehe sõltumatud ametid ja mille tulemusena koondus võim mõne inimese kätte.
Lisades juurde ka kahtlased rahaasjad, mis meediasse on jõudnud, siis mina teda kogu Eesti spordiraha ja võimu juurde usaldada ei julgeks.
Ka sportliku poole pealt on Teigamäe fookus nihkunud Euroopa Kergejõustikuliidu nõukogule, mistõttu on tagaplaanile vajunud Eesti kergejõustiku arendamine. Selle tõestuseks kas või odaviske, Eesti ühe rahvusspordiala sisuline kadumine ja pelgalt viieliikmeline Pariisi olümpiakoondis.
Kersti Kaljulaid
President Kaljulaidi ma ei tunne, aga saan teda täiesti iseloomustada täpselt nagu kõik teised, ameti järgi – Eesti Vabariigi esimese naispresidendina! Ja sealt tulebki minu julgus väita, et just tema on Eesti spordi suur võimalus.
/nginx/o/2024/09/04/16335701t1hf898.jpg)
Kaljulaid näitas presidendiametis oma pühendumist, kirge ja töövõimet. Ta ei jätnud kedagi külmaks: teda kas kiideti või laideti, aga teda oli kogu aeg näha ja tunda. Ja just säärast pidevat pühendumist Eesti sport järgmiseks arengusammuks vajabki.
President Kaljulaidi ei seo mingid eelkokkulepped ega eelarvamused. Kui kujundlikult väljenduda, tuleb ta Eesti sporti nagu lavastaja Elmo Nüganen minu kodulinna teatrisse Vanemuine, pannes kõik näitlejad uutmoodi särama ja tuues nad tavapärastest rollimustritest välja.
Kersti Kaljulaidiga tekivad Eesti spordis järgmised võimalused (mida võimul oleva seltskonnaga kunagi ei tule, sest muidu oleks need ammu tehtud):
- Alustada Eesti treenerite ametiliidu moodustamisega, et spordi peamise protsessi juhtija saaks õiguse olla võrdväärne partner, mitte nagu praegu: elupõline pärisori, õigusteta ja kaitseta väiksepalgaline töötegija mingi kummalise sihtasutuse meelevallas.
- Vaadata Eesti tippspordile otsa ausalt ja õiglaselt, eraldades omavahel kindla joonega laste ja täiskasvanute tippspordi ning seal omakorda veel reaalsed olümpiamedali nõudlejad.
Kui ausalt ja erapooletult läheneda, on seda tegelikult lihtne teha. Korra EOK järelkasvuprojekti «Märka järgnevat põlvkonda» juhtides proovisin ja see on ka praktikas reaalselt võimalik! - Lõpetada maaspordiühingu Jõud lõhkumine ja viia koos nendega Tiim Estonia uuele tasemele. Eesti spordiajalugu on näidanud, et tervelt 85 protsenti meie sporditippudest on esimese treeneri nõuandeid kuulnud maapiirkondades. Lisaks puhutaks sellega uus sära sisse ka Eesti mängudele.
- Viia ainus maksumaksja raha eest ülalpeetav tippspordile orienteeritud õppeasutus ehk Audentese gümnaasium vastavusse oma eesmärkidega, et vahepeal tavaliseks spordiklubiks taandunud õppeasutus kerkiks taas kõigi poolt usaldatavaks ja Eesti sporditraditsioone jätkavaks organisatsiooniks.
- Ümber häälestada Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE), et karistav-noomivast organisatsioonist saaks ennetav-õpetav ja tänapäeva tippsporti abistav.
- Mehitada EOK täitevkomitee inimestega, kellel on pühendumist, kompetentsi, energiat ja aega kogu Eesti spordi jaoks.
Siit meeldetuletus kõikidele täiskogu liikmete, et eelmisel aastal võeti vastu uus täitevkomitee koosseisu valimise kord. - Nakatada oma isikliku eeskujuga inimesi sportlikke eluviise järgima.
Nimetatud kandidaatide seast on kõike eeltoodut võimeline ellu viima ainult Kersti Kaljulaid, millest tingituna ka minu üleskutse kõikidele täiskogu liikmetele: andke Eesti spordile võimalus arenguks ja vajalikeks muutusteks ning toetage EOK presidendivalimistel Kersti Kaljulaidi.