VILLE ARIKE ⟩ UEFA jagab kamaluga rahvaste sõpruse kohti. Eestis aga vaatavad südasuvel vastu täiesti tühjad vutiväljakud

Pärast Tartus tehtud 1:1 viiki saavad Luksemburgi jalgpallinaised (punastes särkides) jätkata «rahvaste sõpruse» mängudel ehk EM-valiksarja play-off'is, eestlannad (sinistes särkides) aga mitte. Foto: Signe Oidekivi

Euroopa jalgpalliliit (UEFA) püüab tegutseda nõnda, et võimalikult paljud liikmesriigid oleks kaasatud võimalikult suurde mängu. Tegevus on õige ja peaks soodustama vuti üldist arengut Vanas Maailmas.

Meenutame, et Eesti meeste koondis pääses mõne päeva eest Saksamaal lõppenud Euroopa meistrivõistluste valiksarja play-off’i Rahvuste liiga tulemuse põhjal, ehkki mängis tolles sarjas nõrgimas, D-liigas! Ent tagauks jäeti lahti ning kuivõrd A-liiga meeskonnad alt ei vedanud ehk tegid valiksarjas omad tulemused ära, saigi D-liigas parima tulemuse saavutanud tiim selle võimaluse.

Mis sellest, et Eesti ei suutnud Poolale konkurentsi pakkuda, aga võimalus anti, UEFA poolt oli see kaasamine! Finaalturniiril osales teatavasti 24 meeskonda, neist kolm selgus play-off’is. Et toda faasi alustas kaksteist meeskonda, sai neid kas otse EMile või vähemalt play-off’i 33 tükki. Kolm viiendikku UEFA 55 liikmest!

Üle 70 protsendi osalejatest pääseb finaalturniirile või play-off'i!

Aga, nagu öeldakse, pole see veel sugugi kõik. Järgmisel aastal peetava naiste EMi valiksarjas on see proportsioon veelgi võimsam. Otse on finaalturniirile pääsenud 9 naiskonda, play-off’is saab aga võimaluse veel 28! Ehk 51 alustanust (kolm väikest UEFA liiget ja Venemaa kaasa ei tee) on mängus veel 37, üle 70 protsendi! Olümpiamängudega seoses nimetab EOK spordidirektor Martti Raju niisugust kaasamist juba aastakümneid rahvaste sõpruse kohtadeks.

Säärane võistlussüsteem andis ka Eesti rahvusnaiskonnale ajaloolise võimaluse püüda play-off’i kohta. C-liigas, kuhu kuulub 19 koondist, tuli jõuda kaheksa parema hulka ehk oma alagrupis saavutada vähemalt teine koht ning siis olla viiest teise koha saajast kolme paremate näitajatega tiimi hulgas.

Ülesanne oli täiesti reaalne. Enne teisipäeval Tartus peetud mängu oli sisuliselt selge, et ükskõik millise suurusega võit Luksemburgi üle viib sihile. Võõrsil oli sama vastasega mängitud mõni päev varem 1:1 viiki. Paraku lõppes uus mäng sama tulemusega ning mitmel eestlannal valgusid silmi pisarad. Ülesande täitsid külalised, kes jätkavad play-off’is.

Ärge tulge rohkem ütlema, et meil on vähe väljakuid ja vähe väljakuaegu, kuni me suvel ilusa, enam kui 20-kraadise ilmaga olemasolevaid ei kasuta!

Nagu mainitud, kuulus Eesti meeste koondis viimases Rahvuste liigas D-liigasse ehk Vana Maailma seitsme nõrgema sekka. C-liiga alagrupis Albaania ja Luksemburgi järel viimaseks jäänud Eesti naiskond asub samuti viimases kümnes.

Eesti naiskonna üks kaaspeatreeneritest Sirje Kapper rõhutas pärast pettumuse valmistanud tulemust: «Kõik panustavad naiste jalgpalli. Peame samuti tegema omad sammud, panustama ja veelgi enam töötama, et suuta püsida teistega konkurentsis. Määrav on treeningukeskkond, kus mängijad viibivad.»

Kui kõik Eesti meeste koondislased kuuluvad profiklubide ridadesse, siis naistest saab sama nautida vaid mõni üksik. Noorte tüdrukutega on viimase kümnendi jooksul tehtud head tööd, sest U17 vanuseklassi neidude koondis mängis end paari aasta eest Euroopa A-tasandil (28 parema hulka) ja suutis korra sinna ka püsima jääda. Selle vanuseklassi mängijaid jõuab järjest ka A-koondisesse.

Sähvatusi ehk eliitringi ehk samuti 28 parema sekka jõudmisi on olnud ka noormeeste koondistel.

Eesti jalgpall vajab järgmist käiku

Ent nii meeste kui ka naiste seas tehtavaks järgmiseks sammuks läheb vaja mingit järgmist käiku. Eesti kliimas jääb sügavalt arusaamatuks suhtumine, et suvel, kui on puhkuste aeg, puhkavad ka jalgpallurid. Et siis talvel lumes ja jääl ukerdada?

Äsjasel EM-finaalturniiril nägime, kui kõrgele on Vana Maailma tipptase jõudnud. Ent sellele jõudmiseks on kõik asjaosalised teinud ränka tööd. Soojema kliimaga riikides on palju poisse-tüdrukuid, kel pall on jala küljes sisuliselt 365/24/7.

Meil, kus minimaalselt pool aastast on kehv suusailm, tuleks iga hea ilmaga päev täielikult ära kasutada. Kus on need, kes tahavad saada Messiks, Ronaldoks, Yamaliks? Nad peaksid suvel tööd tegema, staadionid – neid meil ju pole palju, kogu aeg kurdetakse, et on liiga vähe, eriti sisehalle – peaksid hommikust õhtuni olema (noori) mängijaid täis.

Paraku tuleb tõdeda, et sattusin viimase nädala jooksul mitmel korral Lillekülla ajal, mil kõik sealsed harjutusväljakud olid täiesti tühjad! Sama pilt vaatas ühel konkreetsel päeval vastu Hiiul. Ärge tulge rohkem ütlema, et meil on vähe väljakuid ja vähe väljakuaegu, kuni me suvel ilusa, enam kui 20-kraadise ilmaga olemasolevaid ei kasuta!

Ja ehk seepärast olemegi Vana Maailma viimases kümnes. Meist mitu korda väiksema rahvaarvuga Islandi naised näiteks on nende kaheksa esimese seas, kes on järgmise aasta EM-finaalturniiri pileti juba kindlustanud. Seejuures alistati Euroopa tippude sekka kuuluv Saksamaa eelmisel nädalal 3:0.