Kuusmaa kavatseb korvpallist puhata

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööta jäänud Aivar Kuusmaa märgib, et hoolimata teede lahkuminekust on ta Kalev/Cramo peatreeneritest kõige kauem ametis püsinud.
Tööta jäänud Aivar Kuusmaa märgib, et hoolimata teede lahkuminekust on ta Kalev/Cramo peatreeneritest kõige kauem ametis püsinud. Foto: Liis Treimann

 Kalev/Cramo peatreeneri kohalt vabastatud Aivar Kuusmaa ei nõustu kriitikute juttudega halvast mängujoonisest ega mõista jutte välismaal treeneritarkuse omandamisest.

Laupäeva keskpäeval Kalev/Cramo korvpallimeeskonna peatreeneri kohalt vabastatud Aivar Kuusmaa oli sama päeva õhtul sõpradega kalal, kui tema taskus helises telefon ja lätlasest agent küsis, kas ta tahaks kohe kusagil treeneritööd jätkata. Kuusmaa vastas eitavalt, sest esialgu kavatseb ta lihtsalt aja maha võtta.

«Ma pole jõudnud ühelegi lasteaia või kooli isadepäeva kontserdile, treeneritöö kõrvalt pole lihtsalt jagunud aega lastega normaalselt tegeleda, või näiteks naisega teatris käia. Nüüd saab seda kõike teha,» rääkis Kuusmaa eile lõunal pärast seda, kui oli naasnud oma koeraga tunniselt jalutuskäigult. «Nädalavahetus oli üllatavalt mõnus ja olen kindel, et esimesed kuud võtan rahulikult, siis vaatan, millega edasi tegelen. Olen mängija ja treenerina olnud korvpallis 25 aastat, kuid ma ei välista selles jätkamist, nii nagu ma ei välista ka mõnda muusse valdkonda siirdumist.»

Aivar Kuusmaa, mitmed korvpalli asjatundjad on öelnud, et sulle tuleks kasuks natuke õppimist, et siis juba targemana naasta.

Ma tahaks nende inimeste käest küsida, et kus neid treenereid õpetatakse ja kuidas nad seda endale ette kujutavad. Kas lähen ülikooli treeneriks õppima? Ainuke võimalus oleks siis, kui pääseksin mõne suurklubi juurde abitreeneriks, see oleks tõesti tohutu kool. Kui mul aga õnnestub olla mõne klubi juures nädal aega, siis mida see annab? Tagatubadesse ja mängueelsetele koosolekutele mind nagunii ei lastaks, sest see häiriks meeskonda. Saaksin vaadata treeninguid, kuid sealt võib saada vaid mõne huvitava harjutuse, ei enamat … Kui ma tahaks midagi näha, siis just mänguks ettevalmistavat poolt, kuid tean, et see pole võimalik.

Sügisel alustasid oma kolmandat järjestikust hooaega Kalevi peatreenerina üsna optimistlikult. Millal sa tundsid, et asjad ei lähe nii, nagu soovid ja kontroll hakkab käest libisema?

Ma ei ole neid asju veel enda jaoks lahti analüüsinud ja seepärast on sellele küsimusele väga raske vastata. Tegelikult olime mullu selleks ajaks saanud ka mitu valusat kaotust Eesti meistriliigas ja Balti liigas. Mingil hetkel hakkasid meid segama mõnede mängijate vigastused.

Mida aeg edasi, seda rohkem hakati rääkima, et Kalevi mängujoonis ei toimi. Liiga palju keerutatakse korvist eemal, puudub teravus ja pall ei jõua korvi alla.

Ma ei tahaks nende arvamustega nõustuda. Teravuse puudus oli tunnetatav vaid hetketi ning kui mängu analüüsida, siis oli kõik tasakaalus – 66 protsenti visetest tehti korvi alt, 34 protsenti eemalt. Juba aastaid on meie mängu edukus kinni tabavuses, halvasti visates on raske edu saavutada. Viimasel kahel hooajal oli meil Armands Škele see mees, kes murdis teravalt sisse ja tekitas sellega ka teistele olukordi. Tänavu meil sellist meest polnud.

Kas pidasid vajalikuks arutada mängujoonist ka mängijatega?

Treenerid ei aruta neid asju kunagi kõigi mängijatega, vajadusel räägitakse kapteniga. Vestlesingi Gary Wilkinsoniga kaks korda, kelle kaudu jõudis minuni meeskonna soov, et päev enne mängu võiks kahe trenni asemel harjutada vaid korra ning trennis võiks olla rohkem mängimist ja mängulisi asju. Tanel Sokuga olen ka suhelnud ja Rait Keerlesega rääkinud.

Kuluaarides on räägitud sedagi, et sa olid liialt isepäine ega kuulanud oma abitreenerite Alar Varraku ja Martin Müürsepa ettepanekuid.

Ma ei oska seda väidet kommenteerida. Aastatega pole abitreenerite roll muutunud, vaid need olid selgelt jaotunud ning igal mehel olid oma ülesanded. Ma ei ütleks, et abitreenerid oleksid tulnud ja midagi uut välja pakkunud.

Pärast sinu vallandamist oli neil küll selge plaan ajada mäng kiiremaks ja kasutada mõningaid uusi liikumisi.

Oleme kogu aeg püüdnud mängu kiiremaks ajada ja kui see ei õnnestu, siis mängida positsioonirünnakut – seega pole selles plaanis midagi uut. Ja ma tahaks huviga näha, kuidas McLeod hakkab palli kiiresti üle tooma.

Milline oli sinu plaan meeskonna raskest seisust väljatoomiseks?

Ma ei ole enam Kalevi peatreener, seepärast pole mõtet ka enam minu plaanist rääkida. Ma ei tahaks muutuda tagantjärele targutajaks. Aga plaan oli mul tegelikult olemas.

Neljapäeval ilmutas Kalevi klubi teate, kus räägiti sellest, et sulle antakse kuu aega olukorra muutmiseks. Samal õhtul saadud kaotus Rakvere Tarvalt lõi aga asjad segamini. Kas laupäeval klubi juhtidega kohtuma minnes oli sul juba teada, et saad vallandamisteate?

Jah, rääkisime sellest Ivar Valdmaaga reedel. Mis seal ikka … ma ju tean, et treeneritel ja sportlastel pole kunagi miski kindel ja sellega tuleb arvestada. Olen elanud ühte elu 25 aastat, nüüd avaneb võimalus näha ka teistsugust elu.  

Mängijana olid emotsionaalne liidritüüp, kes vajadusel pani paika ka kaasmängijad. Nüüd aga hakkasid sul oma mängijad üle pea kasvama. Oskad sa asjade sellist käiku kuidagi seletada?

Ma ei taha seda teha … võiksin, aga ei taha.

Tegelikult püsisin ma ju Kalev/Cramo peatreeneritest kõige kauem ametis. Kõigepealt ühe hooaja ning nüüd kaks ja veerand hooaega. Korvpallis, nagu ka elus, on ikka ilusamaid ja halvemaid aegu, usun, et olen Kalevi eesotsas pakkunud ka ilusaid etteasteid.

Kuid töö jäi ikkagi pooleli. Kas asjade selline käik paneb hinge kripeldama?

Olen treenerina töötanud seitse ja pool aastat ning teatud asjadega väga rahul, aga kõik asjad ei õnnestu nagunii. Olen hoopis tänulik Kalevi juhtidele, et nad andsid mulle võimaluse selle meeskonnaga tegeleda ning rõhutan, et me ei läinud lahku tüliga – mingit sõjakirvest pole kusagil õhus. Samamoodi tänan kõiki mängijaid, kes selle aja jooksul minuga töötasid.

Aivar Kuusmaa

•    Sündinud: 12. juunil 1967

Saavutused mängijana:

•    Nõukogude Liidu meister 1991

•    Euroopa meistrivõistluste 6. koht 1993

•    Kreeka liiga finalist 1995

•    Klubid: Tallinna Kalev, Ateena Panathinaikos (Kreeka), TEC Liege (Belgia), TTÜ/A.Le Coq

Saavutused treenerina:

•    Eesti meister 2006, 2011, 2012

•    Klubid: Kalev/Cramo, TTÜ

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles