/nginx/o/2012/12/04/1470250t1hd82a.jpg)
26. novembril lahkus meie hulgast kunagine Eesti tippsõudja Veljo Kalep, kes nõukogude ajal emigreerus perega Torontosse Kanadasse, säilitas aga kodumaaga äärmiselt tihedad sidemed ja rääkis taasiseseisvunud Eesti päevakajalistel teemadel ookeani tagant aktiivselt kaasa kuni oma elu lõpuni.
Veljo Kalep sündis 12. detsembril 1934. aastal. Lõpetas 1953. aastal Pärnu 1. Keskkooli, õppis aastatel 1953–56 Tartu Riiklikus Ülikoolis, lõpetas 1966. aastal tööstus- ja tsiviilehituse erialal TPI ning 1990. aastal sildade projekteerimise täiendusõppe Toronto ülikoolis. Sõudma hakkas Kalep 1950. aastal Mihkel Leppiku juhendamisel, vahendab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.
Viiel korral pääses Kalep NSV Liidu meistrivõistluste finaali ning tuli üheksal korral Eesti meistriks: 1953, 1955–59 ja 1962 ühepaadil, 1953 paarisaerulisel roolijaga kahepaadil ja 1967 roolijaga kahepaadil. Oli 1957. aastal Pärnu Jõu esimees, aastast 1958 aga Pärnu Kalevis sõudetreener ja 1960. aastast Pärnu ehitusorganisatsioonides insener.
1987. aastal emigreerus Veljo Kalep Kanadasse ning asus Ontario provintsis ametisse insenerina. 1989. aastal tuli Argonaut Rowing Club'i rivistuses Kanada seenioride meistriks.
Kalep oli ka aktiivne kirjasaatja, avaldades erinevatel päevakohastel teemadel kommentaare mitmetes suurtes Eesti ajaleheväljaannetes. Samuti on tuntud tema sõudealased kirjutised varasemalt ilmunud sõudespordi häälekandjas «Eesti Sõudja».