Sotši olümpia eel: kraanad upuvad, makaronid keelatud

Sotšis ei toimu taliolümpiaad, vaid talimängud, nii on keeleliselt õige. Foto: Reuters/ScanPix

Sotši taliolümpia korraldamiseks kulutatakse 1,2 triljonit rubla ehk 29,5 miljardit eurot.

Ettevalmistus Sotši olümpiaks käib täie hooga ja Venemaa kombel: kraanad upuvad, miljardeid pillutakse siia ja sinna, söögikohtades keelatakse traditsioonilised road ning vene keelest praagitakse välja sajanditevanuseid sõnu.

Hiljuti toimus Krasnaja Poljanas, eestlaste külas, kus Sotši mängudeks rajatakse murdmaakeskust, totaalne uputus. Mägedest tulvav vesi ujutas ehitusobjektid üle, nii et kraanadest paistis vaid noole tipp. Töölised tuli kiirkorras evakueerida. Kui palju muud ehitustehnikat vee alla jäi, pole teada, arvatakse, et sadade tonnide kaupa.

Tehnika upub, vaja miljardeid

Uputus tuli avalikuks alles siis, kui keegi pahatahtlik – ilmselgelt võõrriigi agent – video internetti lekitas. Korraldajad juhtunut ei kommenteerinud, tõdesid vaid, et pisut ujutas üle jah, aga ei midagi hullu.

Küll aga asus rahvas kommenteerima üleujutust, mis väidetavalt Sotši olümpiaobjektide rajajaid südamest rõõmustas. «Küll nüüd saab tehnikat maha kanda,» kirjutati sotsiaalmeedias. «Moskvasse lähetatakse telegramm: kraanad ja ekskavaatorid uppusid, tuleb soetada uued, saatke kaks miljardit rubla.»

Kaks miljardit rubla moodustab Sotši mängude eelarvest kõigest kübeme. Kui suur eelarve tegelikult on, ei tea täpselt keegi; Venemaa valitsuses mängude eest vastutav Dmitri Kozak oletas, et 1,2 triljonit rubla, kuid suurem osa sellest läheb Sotši linna uuendamiseks (ja väiksem osa kaob ametnike põhjatutesse taskutesse, ilguvad kohalikud). Eurodes väljendudes käib jutt 29,5 miljardist ehk Eesti riigi 3,8 aasta eelarvest. On, mida tuuri panna.

Äsja lähetas Venemaa tervishoiuministeerium Sotši juhtidele määruse, milliseid toiduaineid ja roogi ei tohi mängude ajal söögikohtades pakkuda, hoidmaks ära mürgitusi ja kõhulahtisust. Kriips on peale tõmmatud koduõllele, puskarile, looduslikest marjadest valmistatud morsile, kuivatatud seentele, soolatud kalale, pastöriseerimata piimast valmistatud kohupiimale ja muule säärasele. Ära on toodud ka hulk roogi, mida mängude külalised maitsta ei saa: kodused pelmeenid, mahepiimast valmistatud pannkoogid ning ka kuulsad «madruse makaronid» ehk makaronid hakklihaga.

Vene keelt tuleb uuendada

Kui väärate toiduainete kasutamist saab inspekteerida, siis keelekasutusega on märksa keerulisem. Vene keelest tuleb ära kaotada mitu sõna, vähemalt Sotši olümpiaks. Vabatahtlikke, kes mängude ajal hakkavad külalistega suhtlema, juba koolitatakse mitte ütlema «neeger», «sportlane», «olümpiaad» ja «invaliid».

Sõnaga «neeger» on selge, kuid millega seda asendada? «Mustanahaline» on vene keeles solvav väljend, «afroameeriklane» ei kõlba aga brittide ja veel vähem Aafrika elanike puhul.

«Sportlane» on vene keeles sportsmen, kuid selle sõna kolm viimast tähte, mis viitavad meessoole, ajavat feministid vihale. Seega tohib olümpial kasutada vaid sõna «atleet».

Olümpiamängude kohta öeldakse Venemaal ka «olümpiaad», aga see on vale. «Olümpiaad» on nelja-aastane periood olümpiamängude vahel. Seega mängud, ja kõik!

Invaliide maailmas ei ole, õpetatakse vabatahtlikele, ja seega pole ka sellist sõna. On piiratud võimetega inimesed ja nii tulebki väljenduda.

Filoloogid on aga pahased, sest vene keel pole nende sõnul solkimiseks. Nad nimetavad kommentaarides uusi väljendeid paralingvistikaks, mis tegevat vene inimese ajuinvaliidiks, vabandust, vaimselt piiratuks.