Leedu vastuseis seab ohtu Balti liiga jätkumise

Kalev/Cramo meeskond. Foto: Liis Treimann

Viimastel aastatel Eesti klubidele mingitki rahvusvahelist väljundit pakkunud Balti liiga võib praegusel kujul oma tegevuse lõpetada, kuna Leedu klubid pole väidetavalt Eestis ja Lätis mängimisest huvitatud. Sarnane kartus on õhus püsinud juba mitu kevadet, kuid tänavu on kolmest Balti riigist tugevaima korvpallimaa vastuseis eriti tugev.

Balti liiga marketingi- ja meediajuht Inese Mikelsone tunnistas, et Leedus on tõesti liigast loobumist kaalutud, kuid kinnitas samas, et lõplikku otsust ei ole. «Mai alguses oli sellel teemal koosolek – toona sai rõhutatud, et otsustamisega ei maksa kiirustada. Toimivat asja on ju kerge lõhkuda, aga raske uuesti üles ehitada,» rääkis Mikelsone ja lisas, et juuni alguses kogunetakse uuesti ja siis saab küsimus ilmselt ka lahenduse. «Praegu lähevad Leedus arvamused pooleks, ühed klubid tahavad Balti liigas mängida, teised mitte.»

Eesti treenerid on korduvalt rääkinud, kuidas Leedu klubide juhid on eravestlustes pidanud Eestisse toovaid bussireise pikkadeks ja tüütuteks. Pealegi on Leedus kodused meistrivõistlused palju kõrgemas hinnas kui Balti liiga. Rahvusvahelist taset pakuvad aga Euroliigas osalevad Kaunase Žalgiris ja Vilniuse Lietuvos Rytas, lisaks osalevad mitu klubi madalamates eurosarjades.

Mikelsone sõnul ongi leedulaste vastuseisu üheks põhjuseks publiku huvi vähenemine koduse liiga vastu. See tuleneb aga sellest, et praegu mängitakse Leedu meistrivõistlustel vaid kaks ringi, kusjuures Žalgiris ja Rytas pidasid kõigi vastastega vaid ühe kohtumise ja sedagi võõral väljakul. «Neljaringilise turniiri korral mängiksid ka tippklubid kõikide vastastega kaks korda ja teatud arvamuse kohaselt tõstaks see uuesti ka publiku huvi,» selgitas Mikelsone leedulaste mõttemalli.

Eesti Korvpalliliidu peasekretäri Karel Loide sõnul polevat aga olukord nii hull. «Igal kevadel käib sama jutt,» märkis ta. «Asja istusime Läti ja Leedu alaliitude peasekretäridega koos ja arutasime võimalikke variante. Ma ei usu, et seis oleks nii dramaatiline.»

Ka Mikelsone püüdis säilita optimistlikku meelt, avaldades lootust, et asjad lahenevad siiski positiivselt. Väidetavalt käivad läbirääkimised ka liiga võimalike toetajatega nii Eestis kui ka Lätis. Lõppeval hooajal aeti aga läbi peasponsorita ja see muutis klubide jaoks liigas osalemise väga kalliks. Ja see olevat ka Leedu klubide üks olulisemaid argumente.

Loide teada pakuvadki leedulased varianti, et Balti liigas osaleksid lisaks neile paar tugevamat meeskonda Lätist ja Eestist. See tähendaks leedulastele vähem pikki reise, kuid pole omakorda Lätile ja Eestile vastuvõetav variant.

Tegelikult mõeldakse hoopis liiga laienemise peale. «Praegu peame läbirääkimisi soomlaste ja rootslastega ning kaalume variante, mitu klubi võiks nendest riikidest Balti liigas mängida. Olulise tähtsusega on ka see, palju jääb riikidele kohti eurosarjas.» Kuna Euro Cupi ja Euro Challenege’i sari võivad liituda, jääb kohti kindlasti vähemaks. Näiteks Eesti võib saada põhiturniirile vaid ühe koha.

Leedulaste loobumise korral on ühe variandina räägitud ka lihtsalt Eesti ja Läti ühisliigast, kuid keegi ei pea seda väga heaks variandiks.