Kangerti tase: helikopteriga starti, helikopteriga hotelli

Jaan Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuntud duo: Tanel Kangert (vasakul) turvamas Astana liidrit Vincenzo Nibalit.
Tuntud duo: Tanel Kangert (vasakul) turvamas Astana liidrit Vincenzo Nibalit. Foto: AP/Scanpix

Tanel Kangertil õnnestus Itaalia velotuuril teha ajaloo lehekülgedele mitu märget: temast sai parima kohaga Giro lõpetanud Eesti rattur, ta on esimene eestlane, kes aidanud meeskonnakaaslase – Vincenzo Nibali – suurtuuri võiduni ning esimene, keda etappide finišist helikopteriga hotelli transporditi.

Suurtuuride Eesti edetabelis tõusis Kangert jagama teist kohta Jaanus Kuumaga, kes sai 1989. aasta Vueltal samuti 14. koha. Eespool troonib Rein Taaramäe 11. kohaga tunamullusel Tour de France’il.

«Veel pole kohale jõudnud, mida Astana ja mina korda saatsime,» tõdes Kangert laupäeva õhtul, loksudes meeskonna bussis Brescia lähistele, kus sõideti Giro viimane etapp, mis kokkuvõttes midagi ei muutnud. «Olime tõesti kõvad. Viimase mägede etapi eel andis Nibali teada, et kavatseb selle ära võita. Muidu lõpetab ta Giro roosas särgis, aga pole ühelgi grupisõiduetapil triumfeerinud. Öeldud, tehtud! Kui lõputõusule jõudsime, oli peagrupis alla 40 ratturi ja viis neist Astanast. Ja siis Nibali läks. Võimas!»

Püsisid aina viimasena Nibali kõrval ja kui ta ründas, vedasid just sina talle hoo sisse. Nagu ka laupäeval, finišitõusul. Kas itaallane sind ikka tänas?

Ta tänas kõiki. Ma ei vaja erikohtlemist. Tegelikult peame meie samavõrd Nibalile aitäh ütlema. Ta on nii kõva liider, et tema kõrval võtad end kokku ja annad alati maksimumi. Nibali vormis ju minu ja meie kõigi töö tulemuseks. Võiduks.

Tiimitöö oli seega briljantne.

Just. Ja mitte ainult võidusõidul. See, kuidas Astanas Giro esikoha nimel kuude kaupa tööd tehti... Eesmärgistatud laagrid, treeningplaanid, taktika, teenindus... Paljude etappide järel transporditi meid helikopteriga hotelli, et saaksime kasvõi pool tunnikest varem massaaži, sööma ja puhkama.

Kas transporditi kõiki?

Ei, kõik helikopterile ei mahtunud. Lendama pääsesid mõistagi Nibali ja need, kel järgmisel päeval vaja rohkem tööd rügada. Ega me lennanud iga etapi järel. Mõnikord ei saanud kopter finišipaika maanduda, mõnikord oli hotell lähedal.

Astana teenis kopsaka auhinnaraha, kuidas seda jagatakse?

Ei tea ega huvitagi. Nibali võit on tähtis. Kui preemia arvele laekub, siis laekub.

Kui arvestada tava, et võidetu jaotatakse tiimiliikmete vahel, saaksid osta väga korraliku auto.

Mul pole uut autot vaja.

Oma turuväärtust kasvatasid lõppenud Giroga hea mitu korda.

Ma ei vaeva ka sellega oma pead, sest ühe aasta töötan lepingu järgi veel Astanas. Kõiksugu mänedžere kraabib juba ukse taga, aga ma isegi ei mõtle sellele, kas vahetada tiimi või mitte või millist palka järgmise lepinguga küsida.

Suutsid sa end Girol millegagi ka üllatada?

Suutsin. Sellega, et mul polnud ühtki kehva päeva. Ootasin hirmuga, millal mõni tuleb, aga ei midagi! Kolm nädalat järjest teha rasket tööd ja mitte ära vajuda... Vaat see oli üllatus.

Mis kripeldama jäi?

Mul pole loomuses minevikule mõelda, ikka tulevikule. Õnneks on mul kehv mälu kah.

Etapivõidust jäi napilt puudu. Kui sa oleksid...

Tean, tean. Kõik aina räägivad, et kui ma oleksin vaid selja taha vaadanud ja Benat Intxausti rünnakut näinud... Mida ma selle teadmisega peale hakkan? Läks nii, järelikult pidigi minema. Isegi Jaan Kirsipuu ja Mario Cipollini, supersprinterid, ei võitnud kõiki võidusõite.

Kahju, et kolmandal etapil jalakrampide tõttu kolm minutit kaotasid. Vastasel korral mahtunuks sa Giro kokkuvõttes esikümnesse.

Mis seal ikka kahetseda. Krampe oli oodata – tegin eelnevalt kuumas ilmas seitse-kaheksa kilomeetrit järjest kõvasti tööd, väntasin välja võimsust enam kui 400 vatti.

Pühapäeval on siis traditsioonidele vastav pidu, joote kuskil restoranis klaasikese šampanjat.

Kuna Kasahstanist tulevad kohale suured isad, siis vaevalt asi šampanjaga piirdub.

Vaata, et sa piiri pead, Šveitsi tuurini pole palju jäänud.

Ei tasu muretseda, mul on piirid paigas.

Giro d’Italia 2013

1. Vincenzo Nibali 84:53.28 2. Rigoberto Uran Uran +4.43, 3. Cadel Evans +5.52, 4. Michele Scarponi +6.48, 5. Carlos Alberto Betancur +7.28, 6. Przemyslaw Niemiec +7.43, 7. Rafal Majka +8.09, 8. Benat Intxausti +10.26, 9. Mauro Santambrogio +10.32, 10. Domenico Pozzovivo +10.59, 11. Franco Pellizotti +11.35, 12. Samuel Sanchez +11.59, 13. Juri Trofimov +12.55, 14. Tanel Kangert +12.57.   


--------------------------------------------------------------

Šveitsi tuurile kõrget kohta püüdma

Nagu mullugi, asub Tanel Kangert kaks nädalat pärast Girot starti Šveitsi velotuuril. Eelmisel aastal sai ta kolme suurtuuri järel raskuselt neljandaks peetaval mitmepäevasõidul etapivõidu ja kokkuvõttes 18. koha.

«Astana ootab minult Šveitsis head tulemust tuuri kokkuvõttes,» selgitas Kangert tänavust eesmärki. «Kui vahepealsel ajal vigu ei tee ja mootor käigus püsib... Tegelikult ei luba ma midagi. Küll aga olen üsna enesekindel.»

Kangert ei osanud öelda, kas pärast Šveitsi tuuri Eesti meistrivõistlustele grupisõidu esikohta kaitsma tuleb. «Kui tulen, siis vaevalt ma meistrisärki kaitsta suudan. Näis. Otsustan pärast Šveitsi.» PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles