Rein Taaramäe tunnistab, et ei ole kindel, kauaks tal laupäeval algaval Tour de France’il kütust jätkub.
Taaramäe salapärasest treenerist: tema käe all harjutavad mitmed ässad
26. juuni 2013, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Taaramäe pani Eesti meistrivõistluste kullavõiduga Tour de France’i ettevalmistusele punkti. Laupäeval lükkab ta Korsika saarel – seal, kus Napoleon sündis – oma kuuendal suurtuuril ratta stardijoonele. Mis aga eelnevatest erinev: Taaramäe ei pulbitse enesekindlusest, pigem on tal kõhklused. «Olek on ebakindel,» tunnistas ta. «Eelmisel aastal olin Touri alguses superhea, kuid kümne päeva järel täiesti tühi. Kütus sai otsa. Mul pole aimugi, kaua tänavu vastu pean.»
Kas mingid näitajad su vormi ei peegelda?
Kui, siis vaid vatid, mida eraldistardi eestikatel välja väntasin. Kolm aastat olen sõitnud täpselt ühte auku, tunamullu kestsin nende vattide pealt Touri lõpuni, mullu mitte. Varsti tehakse vereproov, siis saab asja selgemaks. Pärast Dauphiné tuuri oli veri täiesti möga, testosterooni ja hematokriti näitajad all. Klubi arst ehmatas igatahes ära.
Sul on lõpuks treener. Kes? Miks?
Omal käel harjutades kadus enesekindlus. Ei olnud veendunud, et teen kõike õigesti. Alguses kulges asi ju libedalt, arenesin, aga siis tekkisid probleemid. Hakkasin endas kahtlema. Mul on vaja kedagi, kes mind jälgiks, nõustaks ja enesekindlust annaks.
Treenerit otsisin kaua. Esimene variant ... Too mees oli liiga kurikuulus. Ühesõnaga, leidsin hispaanlase. Ise ta palkasin, ise maksan. Tema käe all harjutavad mitmed ässad, näiteks ka Rui Costa, kes äsja Šveitsi velotuuri võitis. Kes veel? Ei taha öelda, ka treeneri nime jätaksin enda teada. Igatahes loodan, et koostöö temaga teeb arengule head ja mu parimad päevad on ees.
Kuidas teie koostöö käib?
Põhiliselt neti kaudu – saadan talle rattakompuutri näidud, kirjeldan enesetunnet ja saan vastu treeningplaanid. Aeg-ajalt käin Hispaanias, ta elab Sierra Nevada mäestiku jalamil, tõusudel teeme teste. Viimati olin tema juures paar nädalat tagasi, pärast Dauphinéd.
On treenerist ka kasu?
Esimesed kuud kulusid asjade korrigeerimisele. Vilju peaksin korjama järgmisel-ülejärgmisel aastal. Igatahes usaldan treenerit täielikult.
Vastavalt Cofidise klubi pressiteatele pole sa Touril tiimi liider, vaid üks kolmest liidrist.
Ma pole tänavu ülim tšempion olnud ja eks Cofidiski kõhkleb. Olin sellega täiesti nõus, et pelgalt minu peale ei mängita. Tõsi, Jerome Coppeli kriipsutaksin Cofidise liidrite seast maha, klubi lihtsalt pidi prantslase nime välja käima. Aga jah, mina ja Daniel Navarro üritame kokkuvõttes kõrget kohta. Kui Touril õige Al-Qaeda algab, eks siis ole näha, kes ees, kes tagagrupis. Kui miskit läheb lörri, hakkame etapivõite jahtima.
Kas tasasel maal on sul tiimikaaslastest kaitsjad ikka kõrval?
Kaitse on endiselt ümber ja mehed mind abistamas.
Niisiis Cofidis sulle pingeid peale ei pane?
Ei. Nad teavad, millega see lõppeda võib – rattur hakkab teatud produktidest abi otsima. Isegi kui Tour halvasti läheb, mis siis ikka juhtub? Palka saan edasi, võidu sõidan edasi ... Küll need head ajad kah ükskord tulevad. Ja kui ei tule niipea, siis tööta ma ei jääks. Töötasu langeks oluliselt, aga ka keskmine palk on piisav. Motivatsiooniprobleeme mul igatahes pole.
Kuidas astmaga lood on?
Nüüd, Eestis, oli astma kergelt tunda, loodetavasti Touril pole. Õietolmu seal enam ehk ei levi. Kahtlused on mul siiski sees.
Kas tõesti pole rohtu, millele sajaprotsendiliselt kindel võiksid olla?
Ei tea, ei tea ... Üks arst räägib ühte, teine teist. Ma ei taha liiga paljude tohtrite juures sebida. Küll aga pole mul viimasel ajal kopsude sajaprotsendilist ventilatsiooni olnud. Kui jama jätkub, peab midagi tõsiselt ette võtma.
Touri etappide profiilid on pähe õpitud?
Nii ja naa. Alpe d’Huezi tippu tean, Korsika etappe tean, eraldistardi trasse vaatasime, Nice’i ümbruse teid tean ... Esimesel päeval saame niinimetatud Road Book’i, kus kõik etapid detailselt kirjas. Õhtuti pole niikuinii midagi teha, lappad infot ja paari päevaga on tõusude täpsed kaldeprotsendid peas.
Kes Tour de France’i võidab?
Chris Froome. Võitja selgub sujuvalt Touri käigus, mitte lõpuetappidel.
Sina sihid esikümnesse?
Esikümme on unistus. Pigem oleksin kokkuvõttes poolesajas, aga võidaksin etapi.
Etapivõidu asemel kokkuvõttes üheksandat-kümnendat kohta tõesti ei taha?
Kuuenda koha võtaks. Eks ma võtagi. Ühel päeval. Praegu, kardan, et mitte.