Kas Taaramäe astma põhjustab stress?

Rein Taaramäel ei lähe Tour de France'il loodetud moel. Foto: Getty Images

Rein Taaramäel ei lähe Tour de France’il nii, nagu peaks. Ei lähe kohe mitte. «Ta lootis, et mingi aja kestab koos parimatega ära, aga ei kestnud üldse. Ta ei saanudki ennast käima,» on Taaramäe esimene treener Erich Perner mures ja kahtlustab terviseprobleeme. Mõni asjatundja arvab samas, et asi pole niivõrd tervises, kuivõrd pingetes, mis Taaramäel üle pea kasvavad. Või äkki on nõnda, et tervisehädad – näiteks astma – on põhjustatud ülemäärasest stressist?

Postimees vestles paljudega. Treenerite, endiste ja praeguste ratturitega, ekspertidega, kellest mitmed ei soovinud nime avaldada. Ühest vastust, miks asi ei kulge, polnud kellelgi, küll aga erinevaid arvamusi.

Hapnik ei tule peale

«Noorena ei lasknud Taaramäe millelgi end häirida, praeguse kohta ei oska kosta,» arutles Perner. «Selge, et tal on kõvad pinged peal. Eesti meistrivõistlustel eraldistardiga sõidus oli Taaramäe tugev, sõitis välja korralikud vatid, sai keskmiseks kiiruseks 49 km/h, mis tähendab, et ta ei tohiks kindlasti kehv olla. Aga näe, ei suju tal see Tour.»

Üks on selge, aeg-ajalt kimbutab Taaramäed astma. «Kui sul hapnikku ikka peale ei tule, pole geniaalsest hapnikutarbimisvõimest kasu,» selgitas Perner. Ainult et millest see astma? Öelda ei oska Taaramäegi. Seni räägiti talle allergilisest astmast, kuid Touri esimestel etappidel Korsikal õietolmu ei hõljunud, hapnikupuudus vaevas ikka.

«Õige arsti juures – ja neid leidub Eestiski – saab astma põhjuse täpselt teada,» kinnitas aastaid tagasi Cofidise meeskonnas pedaalinud ja samuti astmarohtu tarvitanud Janek Tombak. «Mulle tehti analüüsid, määrati rohud ja asi toimis. Seal pole midagi keerulist.»

Tegelikult võib siiski olla. Rattaguru Jaan Kirsipuu, Astana meeskonna spordidirektor, käis välja versiooni, et Taaramäe astma on põhjustatud ärevusest. Pingetest. «Meeskond loodab, ETV kannab Tou­ri üle, Taaramäe ise tahab olla tasemel ... Pingeid on liiast. Olen arstidega vestelnud ja nad arvavad, et astmaatilise reaktsiooni taga võib tõesti olla ülemäärane stress.»

Regionaalhaigla pulmonoloog-vanemarst doktor Erve Sõõru, kes on aidanud paljusid sportlasi ning on valmis Taaramäelegi abi andma, kinnitas, et Eestis on astma diagnoosimine ja ravi maailmatasemel. Samas ei taha ta Taaramäe teemadel spekuleerida, sest pole sportlasega kohtunud ega tema juhtumiga kursis. Küll aga tõdes Sõõru, et astma – hingamisteede kroonilise põletikulise haiguse – põhjuste ja raskusastme täpne diagnoosimine on küllalt komplitseeritud, kuid kui see saab tehtud, on õige ravi korral tippsportimine enamasti võimalik.

«Astmat võivad esile kutsuda või vallandada mitmesugused tegurid, näiteks allergeenid, viirusinfektsioon, õhus levivad ärritid, ravimid, aga ka kehaline koormus ja tugevad emotsioonid,» selgitas Sõõru. «Juhtub, et astma taga on mitmete tegurite kokkulangemine. Samuti tuleb arvestada võimalike rist­allergiatega, mille puhul ei tohiks teatud toiduaineid tarbida. Astmale on iseloomulik haigusnähtude muutlikkus, kus paremad perioodid vahelduvad kehvematega. Vähemalt sama olulised on ka ravisoostumus ja võimalused ravitulemuse hindamiseks.»

Seega peaks Taaramäe kaaluma, äkki tasuks hingamisprobleemidega hoopis kodumaiste tohtrite poole pöörduda.

Tuleks naasta algusse

Olgu astmaga, kuidas on, Taaramäe peaks igal juhul oma vaimu puhtaks saama, proovima pääseda priiks teda ilmselgelt rõhuvatest pingetest, heitma kõik kõrvalise sinnapaika ning täiega rattasõidule keskenduma.

Ka treeningutes, leiavad asjatundjad, vaja midagi eripärast leiutada, tuleks esmalt naasta tagasi selle juurde, mis kunagi edu tõi, ning sealt edasi minna. Aastal 2011 oli Taaramäe Touri 11. mees – muide, toona polnud astmast juttugi – ning peaks teoorias, kui tervis korras ja pea kestaks, praegu esikümnesse sõitma. Raudkindlalt.

Pingetel, arvatakse, on mitmeid tagamaid. Esmalt muidugi Taaramäe enda soov midagi korda saata. Sa tead, et peaksid olema võimeline, proovid nii, proovid naa, annad endast maksimumi ja veel natuke, aga tühjagi. Kusjuures sa ei mõista, miks. Säärane abitus ja teadmatus paneb tugevamagi vaimu kõikuma.

Kõrge palk ja teleülekanne

Teiseks: Taaramäe saab Cofidisest väga kõrget palka, kuid tulemused rahahulgale ei vasta. Leping kehtib järgmise aasta lõpuni ning vaevalt klubi oma liidrit varem minema lubab – lootus sureb ju viimasena –, kuigi meeskonnavahetus võiks kasu tuua. Ehk mõjuks positiivselt ka palgakärbe, leiab nii mõnigi.

Kolmandaks mõistagi ETV ülekanne Tourist, mida ei soetatud mitte Christ Froome’i ega Alejandro Valverde, vaid just Taaramäe heade sõitude näitamiseks. Tunne on nadi, kui sa ei suuda fännide ootusi täita.

On ka neljandaks ja viiendaks ... Nii mõnigi tüüp olla Taaramäele külje alla ujunud ning, nagu väljend kõlas, kühveldab talle igasugust s**ta kupli alla.

Niisiis soovitavad sõbrad ja võitluskaaslased Taaramäel teha nii-öelda restart. Hakata end nullist üles ehitama. Vähendada kohustusi omanimelise klubi ees, lükata kõrvale muugi ebaoluline, lõpetada blogipidamine ... Ühesõnaga üritada vaim vabaks saada, segavad faktorid kõrvaldada ning keskenduda vaid ühele – rattasõidule. Ta keha ja organismi võim ja vägi pole kuhugi kadunud. Ning aegagi on piisavalt, neli-viis-kuus aastat võib Taaramäe kindlasti areneda, mis tähendab, et tõus Tour de France’i poodiumile ei kuulu sugugi utoopia valda.

Ning tegelikult polekski vaja nõnda kaugele vaadata. Kui Taaramäe eneses selgust saaks ja tervise korda putitaks, või tulemusi olla näha juba suve lõpus, Hispaania velotuuril.