Nazaroviene: teivashüpe tuleb üles leida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikk Pahapill treener Remigija Nazarovienega.
Mikk Pahapill treener Remigija Nazarovienega. Foto: Liis Treimann

Mikk Pahapilli karjääri esimene kümnevõistlus Euroopa sisemeistrina kulges tõusude ja mõõnadega – korralikud sooritused kruvisid lootused kõrgele, ent mõne ala kobav läbimine kukutas need sama kiirelt alla tagasi.



Fiasko tabas Pahapilli teivashüppes. Ta valis algkõrguseks 4.40, jooksis kahel esimesel katsel lihtsalt lati alt läbi, kolmandal üritusel kerkis küll lati kohale, ent vajus selle peale. Null.



«Katastroofi polnud. Olen trennis teivast palju hüpanud, aga täna ei läinud asjad omavahel üldse kokku,» lausus Pahapill tasase häälega. «Hoojooksu lõpp oli nii kinni…» Pahapill nentis, et teivashüpe on keeruline ala ning tulemusi raske ennustada. «Näiteks enne Torino EMi ei saanud ma üldse teivast harjutada, ent hüppasin isikliku rekordi,» meenutas ta seekordsele tulemusele vastupidist võistlust.



«Tulevikule mõeldes on kõige tähtsam teivashüpe taas üles leida, kõik muu peaks olema paigas,» nentis treener Remigija Nazaroviene.



Kolme esimese ala järel edestas Pahapill isikliku rekordi graafikut 166 punktiga. Vaatamata ebaõnnestunud stardile jooksis ta 100 meetrit 11,07, hüppas vihmasajus kaugust 7.55 ning tõukas kuuli 14.74. Tribüünil istujad hakkasid juba arvutama, kas atleet võib jõuda 8500 punktini, 8400 tundus aga juba ilmselge.



«Kaugushüppe 7.55 oli täpselt see, mida ma siin lootsin, kuid hüppasin selle raskemate ilmastikuoludes, kui ootasin,» märkis Pahapill. «Sprindikiirus oli samuti hea – start ei õnnestunud kõige paremini, ent lõpus suutsin parematega võrdset tempot hoida.»



Paraku järgnesid kaks valusat tagasilööki. Kõrgushüppes alistus Pahapillile vaid 1.96, 400 meetri jooksus sai ta aga kirja tagasihoidliku 51,04. Võrdluses rekordigraafikuga kogutud plusspunktid sulasid nagu kevadine lumi.



Pekingi olümpial isiklikku rekordit püstitades ületas Pahapill kõrguse 2.11. Sellega võrreldes tundus 1.96 väga tagasihoidlik. Pahapill põhjendas seda põlvevaluga. «Vana põlvevigastus lõi välja, ma ei saanud valu kontrolli alla,» tõdes ta. «Mõnikord kannatab põlv hüppamise ära, aga täna lõi valu jala nõrgaks.» 



Teise päeva hommik algas Pahapillile taas hästi. 110 meetri tõkkejooksus püstitas ta isikliku rekordi 14,20, kettaheites noppis aga kaugushüppe kõrvale teise alavõidu – 48.77. Arvutused näitasid, et korralik teivashüpe viiks ta 8300 punkti graafikusse. Paraku…



Vapra spordimehena võistles Pahapill siiski lõpuni. Ta viskas oda 56.77 ning püstitas 1500 meetri jooksus isikliku rekordi 4.39.51. Üheksa läbitud alaga sai ta kokku 7266 punkti. (PM)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles