/nginx/o/2013/09/05/2071079t1h0094.jpg)
Eelmisel aastal pärast Mart Poomi siirdumist Londoni Arsenali meenutas Sporditähe peatoimetaja Indrek Schwede ühes arvamusloos, kuidas Poom aastaid pärast õpingute lõppu oma kunagist kooli külastades imestusega nägi, et tema, kuldmedaliga lõpetanu, on autahvlil asetatud hoopis hõbeda saanute hulka. Poom juhtis eksimusele direktori tähelepanu. Poomile oli medali värv tähtis, märkis Schwede.
See lugu meenus üleeile hilisõhtul Arsenali ja Barcelona Meistrite liiga finaali mängujärgsel intervjuul, kus Poom demonstreeris kahele Eesti ajakirjanikule veidi kohmetult mõni hetk tagasi Stade de Francei murul saadud hõbemedalit.
Pilt medaliga milleks?
«Milleks seda ikka nii palju pildistada,» ütles ta, kui fotograafiakauge siinkirjutaja, kes esimese tehtud pildi üle valgustas, palus medali juba tasku pistnud Poomil meene uuesti välja võtta. Vaid foto kvaliteedi huvides nõustus Poom taas poseerima.
Jah, Poomile on küll medali värv tähtis, kuid tema käitumine ei jätnud kahtlust, et ka selle teenimise viis pole vähem oluline. Seekord ei andnud Jens Lehmanni ja Manuel Almunia hiilgavad etteasted Poomile kordagi võimalust oskusi näidata.
Arsenali 1:2 kaotusega lõppenud finaalis pakkusid londonlaste väravavahid ka rahvusvahelisele meediale rohkelt kõneainet. Kas Lehmanni eemaldamine oli õigustatud? Kas Almunia suutnuks väravas edukamalt tegutseda?
Poom ütles, et tal pole kummalegi suuri vigu ette heita. «Väravavaht peab otsustama murdosa sekundi jooksul kui jääd veidigi hiljaks, on karistus käes. Kuid Lehmann on ju meid varem korduvalt halvimast päästnud.»
Suurt rolli sakslasest väravavahi eemaldamisel täitis norralasest väljakukohtunik Terje Hauge, kes kohe Lehmanni vea järel sündinud Ludovic Giuly tabamuse lugemata jättis. Norra päevalehele Dagbladet antud usutluses ütles vilemees, et võinuks otsusega mõne sekundi oodata ning hoopis värava ära lugeda ja Lehmannit vaid kollase kaardiga hoiatada.
Vähemusse jäämine jättis mängule olulise pitseri ning Poomi arvates finaal eriliselt vaatemänguliseks ei kujunenud. Ka polnud Arsenal tema arvates kaotust ära teeninud. «Väga raske on Barcelona-suguse meeskonna vastu vähemuses mängida. Istusime küll kangelaslikult kaitses ning üritasime kõik augud kinni toppida, kuid ei pidanud lõpuni vastu. Paljud Barcelona tehnilised mängijad suudavad palli ka nõelasilmast läbi ajada. Usun, et ka fännid soovinuks näha arvuliselt võrdsete meeskondade heitlust. Kahju, et nii läks.»
Henry lasi võidu käest
Veidi ootamatult väravasuule sattunud Almunia etteastega jäi Poom rahule. «Raske on ju poolelt mängult sekkuda, eriti veel sellises finaalis.» Suurt muljet avaldas hispaanlane talle avapoolaja lõpus, mil ta Etoo terava löögi välkkiire reaktsiooniga tõrjus. «See oli super!» leidis Poom. «Ka väravate osas ei saa talle midagi süüks panna lähilöökide puhul ei tea kunagi, kuhu pall väravavahist põrgata võib.»
Samas avanes Arsenali liidril Thierry Henryl kaks-kolm hiilgavat võimalust. «Viinuks Henry meid 2:0 juhtima, olnuks mäng tehtud,» meenutas Poom 68. minutil sündinut, mil Henry pääses silmitsi väravavaht Victor Valdesiga.
Kas järgmisel hooajal suudab Arsenal taas Euroopas laineid lüüa ning siis ka vaekausi lõplikult enda kasuks kallutada? Eriti veel olukorras, kus mitmed ässad tõenäoliselt klubiga hüvasti jätavad. Uus võimalus avaneb ka Poomil ning kui ta meeskonda täie jõuga aidata saaks, küllap ei peidaks ta siis enam hõbemedalit sügavale taskupõhja.