Eestisse naaseb Baruto 20. septembril, ent kindlasti ei jõua ta selleks ajaks kõiki sportlaskarjääri lõpetamisega seotud toiminguid läbida. Rannikmaa sõnul kaasnevad ozeki pensionile saatmisega suurejoonelised tseremooniad, mis jäävad vaid veidikene alla yokozuna’dele osaks saavatele austusavaldustele.
«Kõige tähtsam protseduur on patsi lõikamine. Tavaliselt tehakse seda mõnel suurturniiril või sumoga seotud pidulikul üritusel,» teadis Rannikmaa. Suure tõenäosusega toimub Baruto pidulik patsilõikamine alles jaanuaris. Vikerraadiole antud intervjuus rääkis Baruto, et üritusele kutsutakse sõbrad, tuttavad, sponsorid ja fännid ning igaüks neist saab veidike sumomehe patsi nüsida.
Üheksa aastat Jaapanis veetnud Baruto kinnitas, et tundis alati Eesti tuge. «Meeldiv oli tavaliste inimeste, aga ka ajakirjanduse väga professionaalne ja lugupidav tähelepanu mu tegevuse vastu. See oli kokkuvõttes ehk suurim motivaator, sest Jaapanis tegin tööd, aga mu kodu on Eestis ja mida eesti inimesed arvavad, on sportlasele väga tähtis,» tunnistas ta oma avalduses. «Olen väga õnnelik, kui suutsin Jaapanit ja sumot Eestile lähemale tuua ja vastupidi.»
Baruto on varem öelnud, et karjääri lõppedes kavatseb koos oma venelannast abikaasa Jelenaga naasta Eestisse ja pühenduda talupidamisele. Tal on Virumaal asuv Kopli talu.
Baruto karjääri tähised
• 2004 – Baruto teeb mais profidebüüdi.
• 2005 – tõuseb kõigest kaheksa turniiriga jūryō divisjoni. Tõusu makuuchi divisjoni nurjab pimesoolepõletik.
• 2006 – mais kerkib makuuchi divisjoni.
• 2007 – vigastab jaanuariturniiril vasaku põlve sidemeid ega saa märtsiturniiril osaleda, mistõttu langeb tagasi jūryō divisjoni. Võidab jūryō turniiri ja tõuseb tagasi makuuchi’sse, kuid vigastab juuliturniiril uuesti põlve, on sunnitud turniiri pooleli jätma ja langeb jälle jūryō divisjoni. Võidab septembris jūryō divisjoni turniiri ja heitleb novembris ka makuuchi divisjonis.