«Täiesti hämmastav, kuidas Chris Horner suutis Vuelta võita. Ta on ju pensionär,» imestas Jaan Kirsipuu ja lisas, et ei taha ameeriklase triumfi väga kommenteerida ega sel teemal spekuleerida.
Chris Horner – fenomenaalne pensionär
«Niipalju kui mina Hornerit mäletan – ta sõitis mõni aasta enne Ameerikasse kadumist FDJ tiimis –, oli mees paras paksuke, hoopis teistsugune kui praegu. Ühtäkki tuli ta Euroopasse tagasi, liha ja pekk luudelt maas. Täielik transformatsioon. Varem polnud Horner eriti mingi võidusõitja, eraldistart oli enam-vähem, ei muud.»
Horneri etteasted FDJ meeskonnas aastatel 1997–1999 olid täielik läbikukkumine, misjärel ta kodumaale USAsse kadus. 2004 MMil sai Horner 8. koha ning Saunier-Duval noppis ta üles. Paaril järgmisel hooajal trügis ameeriklane Šveitsi, Romandia, Lombardia ja Pariisi-Nice’i velotuuril kümne sekka. Järgnes väike langus ja taas tõus: 2010. aastal võitis ta Baskimaa tuuri ning korjas veel seitse esikümnekohta, olles Tour de France’il üheksas.
Tänavuse hooaja esimene pool läks Horneril põlvevigastuse nahka, naasmine areenile tõi esikoha Vueltal.
Iial varem pole nõnda eakas – 41 aasta ja 308 päeva vanune – rattur võitnud suurtuuril etappigi, saati siis tuuri ennast. Seni kuulus Vuelta vanima võitja tiitel Tony Romingerile, kes triumfeeris 33-aastasena. Touri ja Giro rekordid on vastavalt Fermin Lamboti (36) ja Fiorenzo Magni (34) nimel.
«Kui Hornerit aluseks võtta, on Tanel Kangertil veel 16 aastat aega suurtuuri võitu jahtida,» muigas Kirsipuu.
Kangertki ei osanud Horneri esikohale seletust anda: «42-aastane härrasmees ei tohiks kolmenädalase tuuri jooksul igaks päevaks taastuda sama hästi kui kahekümnene, aga nähtavasti on erandeid. Horner on lihtsalt fenomenaalne rattur.»